Küsida prantslaselt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlaselt, kas ta on lugenud “Kevadet”.
Alphonse Daudet’ veskijutud viivad meid sooja ja päikeselisse Provance’i, trubaduuride maale, mille värviküllust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel, kuid ka nende eesti kunstnike taiestel, kes omal ajal Pariisis õppisid ning ka Daudet’ sünnimaad aeg-ajalt külastasid.
