Kõrboja peremees – Anton Hansen Tammsaare, 1926.a

Kõrboja peretütar Anna kuuleb oma vanalt isalt, et kui tema kodutalu endale ei võta, läheb see võõrastele. Kuid perenaisest üksi on vähe, talu vajab ka peremeest, seda enam, et Anna on aastaid linnas elanud. Siin saab ta uuesti kokku Katku Villuga. Nende teed on omal ajal lahku läinud siis, kui lapsemängud otsa said. Villu on endiselt äkilise loomuga ja Anna endiselt isepäine. Kuid nüüd on nad täiskasvanud, ja mida enam võõristab neid külarahvas, seda enam tõmbab neid teineteise poole.

Raamat põhineb Katku Villu ja Kõrboja Anna traagilisel armastuslool. Selles loos kõik sõlmub ja põimub, iseloomud on pidevas sisemises liikumises. Villu elab tõusude ja mõõnade kaupa, ei leia enesele kusagil asu või näpsab saatus võimalused endaga rahul olla, petab ennast. Tema tahtmistes ja tegemistes on kõik inimlikud tundevarjundid naiivsest optimismist ja uljast käegalöömisest kindla, eneses varjul hoitud veendumuseni iseendast ja oma kohast. Anna on loomult rahulikum ja elu nägemises sirgjoonelisem, determineeritum. Ühes teatavas kindlas, aga raskesti sõnastatavas mõttes on nad isegi sarnased. Paljugi sõltub minevikust, sellest, mis nende vahel on olnud…