Nimeka tšehhi kirjaniku romaanid jutustavad tšehhi rahvuskangelase Jan Husi (1371-1415) elust, tema võitlusest kirikureformi ja lihtrahva õiguste eest.
Husi biograafia ei sisalda kirevaid seiklusi, duelle ega keskaegset eksootikat. Tema lühike elu möödus jutlustajana Prahas ja Lõuna-Tšehhimaal, millele järgnesid vangikong Konstanzis ja surm tuleriidal. Ometi oli tema elu kangelastegu, kangelastegu maa- ja linnakehvistu parema tuleviku nimel, mida autor on osanud suure veenmisjõuga esitada.
Kõrvuti Jan Husi ajalooliselt tõepärase kujutamisega annab autor läbilõike tolleaegsest feodaalsest hierarhiast, mille tipus seisavad tahtejõuetu kuningas Vaclav IV ja tema võimuahne ning reetlik vend Sigismund, kõige alumisel redelipulgal aga maa- ja linnakehvikud, tulevased hussiidid.
Samasuguse meisterlikkusega on kujutatud vaimulikke, mereröövlist paavsti Johannes XXIII-t, kiskjalikku fanaatikut kardinal d’Ailly´d, intrigaan Zabarellat, reetur Palecit, nuhk Protivat jt., kelle iseloomustamiseks kirjanik on leidnud värvikaid detaile. Kõigi nende karakteersete kujude kaudu kerkib lugeja silmade ette tõetruu pilt Euroopa XV sajandi alguse ühiskonnast.