Muistendid Vanapaganast – Eduard Laugaste, Ellen Liiv

Eesti muistendid Hiiu- ja vägilasmuistendid III

Eesti muistendite ühe suurema rühma moodustavad hiiumuistendid, mille väljaandmist alustati, nagu see vastab käesoleva teadusliku tekstipublikatsiooni editeerimispõhimõttele, keskse tähtsusega tegelaste (peategelaste) järgi. Selle muistendirühma keskse tähtsusega tegelaseks on hiidvägilane. Esimeses köites on ilmunud muistendid Kalevipojast, teises Suurest Tõllust ja tema sugulastest – hiidudest Leigrist, Piretist ning noorest Tõllust, edasi – Olevist ja Petseri vägilasest.
Kolmas ning viimane köide sellest temaatilisest rühmast sisaldab muistendeid Vanapaganast (vahel on peategelane saanud eufemistlikke nimetusi või on võtnud kirikukirjandusest negatiivse jututegelase nimetuse Kurat). Vanapagan kõrvaltegelasena esineb ka Kalevipoja- ja Tõllu-muistendeis, kus paljud motiividki on samad kui Vanapagana-muistendeis. Peategelasest lähtumine muistendite süstematiseerimisel tundub siiski kõige selgem ning otstarbekam. Seda printsiipi rakendatakse kõigi muistendirühmade süstematiseerimisel. Nii valmivad järgmiste köidetena katkumuistendid (peategelaseks katkuhaldjas), muistendid veekogudest (peategelaseks veehaldjas), libahundist (peategelaseks libahunt) jne.