Murduvas maailmas. Mälestusi I-III. Eesti mälu – Daniel Palgi

Nõukogude aeg ei soosinud ajas kestma jäävate memuaaride kirjutamist ega avaldamist. Kui avaldamise tegi võimatuks tsensuur, siis ohtlikuks võis saada isegi ausameelsete mälestuste sahtlisse jäädvustamine. Seda väärtuslikumad on need harvad meie ajani säilinud ülestähendused, mida autor on riskinud teha ka raskematel aegadel.

Daniel Palgi (1899–1988)

Sündis 2. märtsil 1899 Võrumaal Võõpsu alevis puusepa pojana
1908–1916 õppis Lokuta algkoolis, Raadama ministeeriumikoolis ja Räpina kõrgemas algkoolis, 1917 omandas algkooliõpetaja kutse
1916–1922 töötas õpetajana Saarekülas ja Petseris
1923–1928 õppis Tartu ülikooli fi­losoofiateaduskonnas, sai filosoofiamagistri kraadi tööga „Eduard Vilde „Mäeküla pii­mamehe” stiil” (1929), mis kuulub eesti kirjandusteaduse klassikasse
Alates 1924. aastast töötas Tartu kirjastustes ja Eesti kirjanduse seltsis, olles selle teadusliku sek­retäri kohusetäitja 1929–1940
Võttis osa Akadeemilise Kirjandusühingu tegevusest ja oli üks eluläheduslaste rühmituse Kirjanduslik Orbiit peamisi ideolooge
1933–1940 ajakirja Eesti Kirjandus abi- ja tegevtoimetaja
Eesti kirjanduse seltsi teenistuses olles kureeris raamatusarjade „Elav teadus”, „Suurmeeste elulood” ja „Maailmakirjandus” ning sõnaraamatute ja kolmanda köitega pooleli jäänud „Eesti ajaloo” ilmumist
1947–1950 oli ENSV teaduste akadeemia keele ja kirjanduse instituudi direktori kohusetäitja, vallandati ja oli põlu all kui „poliitiliselt ebakindel element”
1951–1959 Tartu riikliku ülikooli teenistuses esialgu laborandina, alates 1953 aspirantuuri juhatajana, kuid täitis ajuti ka prorektori ülesandeid ja võttis osa õpetatud nõukogu tööst

Raamat sarjast Eesti mälu 36