Nähtamatu. Eesti Päevalehe romaaniklassika – H. G. Wells

… “Mind haaras võimas nägemus sellest, mida võiks tähendada nähtamatuks muutumine inimesele. Seda nägemust ei varjutanud ükski kahtlus. See tähendas salapärast jõudu, vabadust. Varjukülgi ma ei näinud. Kujutlege vaid! Ja mina, see armetu, puruvaene ning käsist-jalust seotud assistent, kes pidi provintsikolledžis tobusid õpetama, võisin äkki muutuda selleks.”  …

Kui müstiline mees, nimega Griffin, saabub ootamatult Inglismaa külakesse, ei aima keegi, et tegemist võiks olla teadlasega, kel õnnestus end nähtamatuks muuta. Tema uus olek pakub talle ohtralt võimu ja vabadust, millele teistel puudub juurdepääs. Ta jätkab palavikuliselt katsetustega, sihiks nähtamatuse varjus valitseda maailma ning hoida ümbritsevaid terrori abil hirmu all.

Inglise kirjanik Herbert George Wells (1866–1946) oli üks neist, kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Ülikoolis bioloogiat õppinud Wellsi romaane saatis ilmudes suur menu, neist tuntuimaks said “Ajamasin”, “Doktor Moreau saar”, “Nähtamatu”, “Maailmade sõda”, “Esimesed inimesed kuu peal” ja “Inimjumalad”.
Wells on neljal korral esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks ning tema „Nähtamatu“ põhjal tehtud flmi saatis kogu maailmas tohutu edu.

H. G. Wells asetab «Nähtamatus» sõrme teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta. Wellsi «kuri teadlane» sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?