Noorena uinunud. Inimelu võlu ja vaev – Frans Eemil Sillanpää

Frans Eemil Sillanpää, 1939. aastal Nobeli kirjandusauhinnaga rahvusvaheliselt tunnstatud soome kirjanik sündis 16. septembril 1888. aastal. “Noorena uinunud” on kirjaniku kuulsaim ja tõlgituim teos. Kirjanik üllatab siin tunde- ja meelteerksusega, keele plastilisuse ja nüanssiderohkusega. Ühelt poolt hümn suvisele loodusele ja inimese-looduse ühtesulamisele võimsaks elutervikuks, teiselt poolt kaemuslik eluraamat, lugu vana talupojasuguvõsa hääbumisest, isa ja tütre viimastest eluaastatest; lugu rasketest aegadest, kitsastest oludest – ja hingejõu murdumatusest. Vaesuse ja haiguse vastukaaluks on seatud inimese – Silja – sisemised väärtused. Teine romaan “Inimelu võlu ja vaev” on autori viimane romaan, jõudis lugejateni 1945. Romaan on suurelt osalt autobiograafiline, ainelt ning hoiakult 30-ndate aastate tuntud kirjanikupalgest küllaltki erinev: inimsuhete teadlikul analüüsil ja moraalsetel probleemidel on siin kesksem koht kui mistahes varasemas teoses. Romaan on vananeva kirjaniku tagasivaade möödunule, pöördumine nooruseillusioonide poole ja nende ülistus. Sellele vastandub süvenev argipäev ning sugupõlvede vahetumise valus protsess.

Raamat ilmub sarjas Varamu