Pontu ja Priidu – Teet Kuusmaa

Koomiksi kangelasteks on koolipoiss Priidu ja tema suur sõbralik bernhardiin Pontu. Teet Kuusmaa ise on lugude sünni kohta öelnud järgmist: „Juba väiksest peale on mulle meeldinud koerad – eriti need, kes ei haugu. Seepärast pean kõige rohkem lugu sellistest, mis tehtud riidest või kummist. Ka joonistatud koer kuulub vaiksete liiki. Usun, et see ongi põhjus, miks 1973. aasta lõpul sündis Sädeme veergudel puhastverd bernhardiini tõugu peni nimega Pontu koos oma peremehe Priiduga.“

Priidu ja Pontu koomiksi teeb eriliseks asjaolu, et siin ei ole peaaegu üldse juttu. Seda põhjusel, et Pontu ei oskagi rääkida. Raamatus leiab hoopis kinnitust ütlus, et pilt jutustab rohkem kui tuhat sõna. Vahelduvad aastaajad, aga sõprus jääb. Jutukesi saadab nutikus ja leidlik tegutsemine. Õnnestumised vahelduvad äpardustega. Näiteks on kalapüügi ja õuna lugu erinevate lõppudega. Need justkui annavad tunnistust sellest, et sõbraks jäädakse nii heas kui ka halvas.