Eesti kirjanduse klassiku Eduard Vilde (1865-1933) ajaloolise triloogia viimane teos käsitleb usuvahetuse ja väljarändamise vormis avaldunud talurahvaliikumist XIX sajandi teisel poolel. Olustikulise tausta loomiseks on kirjanik kasutanud trükiallikaid ja käsikirju ning käinud ise sündmustikuga seotud paikades Järvamaal, Krimmis ja mujalgi.
Juhan Leinberg, tuntud ka kui prohvet Maltsvet, (14. september (vkj)/ 26. september 1812 Liusvere – 28. august (16. august) 1885 Pruuna) oli eesti talupoeg, karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. 1860. aastaks oli tema jüngritest Kuusalu kihelkonnas ja Järvamaal tekkinud 300 meelt parandanud perekonnast koosnenud maltsvetlaste sekt. Mõisnike vastane apokalüptiline kuulutus et jumal on saatnud prohvet Maltsveti tema rahvast tõotatud maale viima, levis kulutulena. 1861. jaanuaris andis keiser maltsvetlaste saadikutele loa Krimmi ümber asuda. Veebruaris 1861 asus ta koos vennapoeg Gustav Maltsiga maakuulajatena teele ja jõudis koos 18 perekonnaga aprilliks Perekoppi. 1862. aasta kevadel jõudsid 700 maltsvetlast Krimmi, kuid pettusid tõotatud maas.
