Roverandom – John Ronald Reuel Tolkien

Kui J.R.R. Tolkieni poeg Michael oma mängukoera mererannale kaotas, tuli isal leiutada juhtumile «seletus». Nii sai alguse lugu päriskoerast nimega Rover, kelle võlur muudab mänguasjaks ja üks vägagi Michaeli moodi poiss kaotab rannal ära. Koera leiab naljakas «liivanõida» ning siit algab seiklused, mis viivad koera kuu peale ja merepõhja seiklema. Igatahes selline on üldjoontes «Roverandomi» lugu, nii nagu ta lõpuks paberile pandi.
«Roverandom» on mõjutanud teisigi Tolkieni teoseid, eriti «Kääbikut». Ja tõepoolest, vähestel «Kääbiku» lugejatel jääb märkamata, kui sarnased on (muuhulgas) Roveri lend Kalakulli kaljukodusse ning Bilbo lend kotkapessa, kuupealsed ämblikud ning Sünklaane ämblikud; see, et nii Suurel Valgel Lohel kui Erebori lohel Smaugil on õrn kõhualune; ja see, et «Roverandomi» kolm pahurat võlurit — Artaxerxes, Psamathos ja Kuumees — on kõik omal kombel Gandalfi eelkäijad.
Raamatus olevaid illustratsioone ei kavandanud Tolkien raamatuillustratsioonideks. Seetõttu ei ole nad sisu silmas pidades ühtlaselt jaotatud. Samuti pole nad ühtsed ei stiililt ega tehnikalt: kaks on sulejoonised, kaks akvarellid ning üks peamiselt värviline pliiatsijoonistus. Neli tööd on lõpetatud, eriti akvarellid, ent viies pilt, kus Rover saabub kuule on hoopis visandlikum.