«Suurtes ja hallides teeäärsetes taludes olid elanud kulakud ja raudsängijalgadesse kulda peitnud.» Selle lausega algab «Seitsmes rahukevad», mille aegruumiks on sõjast toibuv kolkaküla. 1985. aastal mõjus segaseid aegu avameelselt kujutav teos omalaadse vapustusena.
Viivi Luige romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane, lüüriline ja publitsistlik saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne.
Raamat kuulub sarja: Eesti lugu 37
| Kaal | 370 g |
|---|---|
| Mõõtmed | 26 × 20 × 1 cm |
| Variatsioonid | Väga hea, Uus raamat kilepakendis |
