Helilooja ja muusikateadlane Rein Laul (1939) toimib Peterburi konservatooriumis muusikateaduse professorina. Oma artiklikogumiku sissejuhatuses tutvustab ta nn. süva-analüütilist suunda muusikateaduses, mille eesmärk seisvat ”muusika vahetul vastuvõtul möödalibiseva informatsioonikihi teadvustamises” pärast teose kuulamist. Kogumiku üheksa artiklit, mis enamasti tõlgitud eesti keelde ja varem ka eesti keeli avaldatud, jaotuvad tinglikult üldteoreetilisiks ning personaaliaiks (A. Schönberg, A. Berg, A. Webern, P. Hindemith, D. Šostakovitš), viimaste osutudes ühtlasi nn. süva-analüüsi näiteiks. Autor kardab täie õigusega, et noodikirja mittetundev inimene võib artikleist vähe aru saada, kuid vähemalt sissejuhatus esitab kunstiteose olemise filosoonlis-esteetilise käsituse päris lihtsalt ning viimase artikli pealkiri ”Šostakovitši muusika bolševistliku ideoloogia ja praktika valguses” lausa meelitab lugema, eriti kui loed nt. seda, et autorile näib, et Viienda sümfoonia keskne teema on intelligendi parteisse astumise teema, mida saatvas kontrapunktis kordub aina: ”Peab astuma, peab, peab astuma…”
Sari: Eesti mõttelugu 26
