Kurvanäolise Taavet Soovere tüübi kujundamisel pidas autor osaliselt silmas oma kadunud vanemat venda Johan Hubelit (1863-1895), kes oli samalaadse unistusliku hingega. Kirjaniku vend oli nagu Taavetki kinnise loomuga paljuplaanitsev noormees, kellele talutöö põrmugi ei meeldinud. Romaani tegevuskohad on kopeeritud kirjaniku kodukohast. Soovere talu kaasik ühes sõõriku muruplatsiga meenutab Saare talu piiravat kasemetsa. Umbjärv, mille ääres Taavet unistas, vastab autori isatalu lähedasele Umbjärvele. Sood läbiv kirikutee on sama, mille kaudu pääseb Saarelt Äksi kirikusse. Oja, mille kaldal veedab Taavet Viisaga lahkumisõhtu, vastab asendilt Amme jõe harule Toho ojale. Kärknast pärinevad ka Altnonni, Kolliotsa ja Pärtli talu nimetused.
Lokaalne taust ja tegelaste kõnekeel peidavad endas Metsanurga varasemal loominguperioodil kõige rohkem kodukohalisi sugemeid. Samuti vastavad ta eelnimetatud romaanide üksiksündmused üldjoonis tõsielulistele juhtumeile. Kuid tegelaskujud, kelle ülesandeks on kehastada ideid ja lahendada probleeme, evivad vähe sarnasust oma prototüüpidega.
