Tarass Bulba – Nikolai Gogol

Raamat jutustab vanast Zaporožje kasakast Tarass Bulbast ning tema kahest pojast Andreist ja Ostapist. Tarassi pojad õpivad Kiievis akadeemias ja naasevad koju. Kolm meest asuvad eepilisele teekonnale Zaporožje Setši Ukrainas, kus ühinevad teiste kasakatega ja lähevad sõtta Poola vastu.

Nikolai Gogoli romantistlik ajalooline jutustus, mis kuulub Mirgorodi tsüklisse (“Vana Maailma mõisnikud”, “Taras Bulba”, “Viy”, “Jutt sellest, kuidas Ivan Ivanovitš Ivan Nikiforovitšiga tülli läks”). Jutustus ilmus esmakordselt 1835. aastal, põhjalikult ümbertöötatud teise trükina 1842. aastal.  Kaudsete tõendite kohaselt toimuvad “Tarass Bulba” sündmused 17. sajandi esimeses pooles. Tarass Bulba prototüübiks oli ukrainavene kasakasoost pärit maadeuurija Nikolai Mikluhho-Maklai esivanem, kasakaataman Makuhha. Makuhha sündis Starodubis 17. sajandi algul ja tema juhtimisel toimus aastatel 1648–1654 kasakate ülestõus Rzeczpospolita ülemvõimu vastu ning loodi hetmaniriik. Tal oli kolm poega – Nazar, Homa (Foma) ja Omelka (Jemeljan). Nazar (Gogoli Andrei prototüüp) reetis kasakad ja läks üle RzeczPospolita vägedesse armastusest poola panitari vastu. Homa (Ostapi prototüüp) hukkus, püüdes viia Nazari isa juurde. Jemeljani järeltulijate seas olid Nikolai Mikluhho-Maklai isa Grigori Mikluhha, kes õppis koos Nikolai Gogoliga ja jutustas tollele suguvõsa pärimustest.