Suurromaani 4. osas ei ole enam esimeste köidete eepilist aeglast jutustamist, toimub rohkesti kõikvõimalikke dramaatilisi sündmusi. Lood nendest on kui omamoodi väikesed põnevusnovellid.
Tegevus toimub järjest rohkem lähedal asuvas linnas, sest noorem põlvkond on asunud elama sinna – töötama, äri ajama, õppima.
Imelik on ilmaelu. Tänastest sõpradest võivad homme vaenlased saada, nagu tänastest hõisetest homne hala… Kas äsjane rõõmupuhang pole petlik? Kas tänased soojad tuuled ei muutu juba homme möllavaks märuliks? Veel kauaks jääb see maa ja rahvas tuulte tallermaaks.
