Uudis- ja unarsõnu – Tiiu Erelt, Rein Kull, Henno Meriste

Sõnastik sisaldab artikleid paljude eesti keele uudis- ja unarsõnade kohta, tuues nende käänamise või pööramise, tähenduse seletuse, tsitaatnäiteid trükistest, esinemuse sõnaraamatuis.
Raamat on mõeldud nii filoloogidele kui ka kõigile keelehuvilistele.

*ar’p, arba — aparaat; arbasti’k, arbastiku — aparatuur; afpama, arban — aparaadiga tootama; ar’par, -i — aparaadi-töötaja, aparaatur. Foto-, raadio-, telearp. Helistuudio riiulil olid salvestusarbad kõrvuti taasestusarpadega. Ruumisõiduki uurimisarbastik töötas laitmatult. Keemiatehase laborantide ja arparite töövõistlus hoogustub. Teeninduskombinaadi fotomees arpas väsimatult kogu pulmapeo kestel. Ülimoodsa filmiprojektoriga näis töötavat lausa taidurlik arpaja.
A. Roosnaalliku ettepanek — SV 03. 03. 72.
Vrd USS, EÕS I, Kõrv, ÕS 1960, OS 1976: arp, arba ‘loos, liisk, teat, ennustamis-, nõidumlsvahend’

*jaunis, j’auni, jaunist — suursugune, õilis, üllas, sks edel, vn блгородный; j’aunidus, -e; j’aunilt; jaunistama, -n; jaunistuma, -n. Jauniduse poolest ületas ta kõik teised ümmarguse laua rüütlid. Tütarlaps nägi unes jaunilt käituvat koolipoissi. Ei! Kõiki tõdesid ei vassita: / jääb püsima kõik see, mis küps ja kaunis, /ka see, mis mulle pole klassika, / võib-olla täiuslik — eeskujult jaunis. J. Barbaras, Kogutud teosed I. Luuletused I 1948, 400.
Aga kas poleks tõesti jaunim jääda oma suguvõsa viimseks liikmeks…. O. Luts, Följetonid 1957, 243.
J. Aaviku esimene tehistüvi (1913). Vrd samatähenduslik sm jalo ning It jauks ‘tore, ilus, kena, suureparane’ ja jauns ‘noor’, ilmselt mõjutanud ka eesti kaunis.
USS, EOS I, Kõrv