Väikese Nicolas’ lood on alates nende ilmumisest 1954. aastal olnud nii laste kui täiskasvanute hulgas ülimalt populaarsed. Autor kirjeldab mõnusa muigega elu kodus ja koolis ning jälgib võrdselt nii väikeste kui suurte maailma. Päevikuvormis lustakas raamat jutustab väikese prantsuse koolipoisi Nicolas’ igapäevasündmustest ja -sekeldustest.
Selles kogumikus on kaks teost: “Joachimil on mure”, kus Nicolas on oma sõprade kekskel koolis, ja “Väikese Nicolas’ suvevaheaeg”, mis viib Nicolas’ koos vanematega puhkama mereranda, aga ka esimest korda üksinda suvelaagrisse.
«Aga ma ju õppisingi,» selgitasin ma talle.
«Pimedas? Selle totaka tattnina valgel? Sa jääd niiviisi pimedaks, Nicolas!» hüüdis ema.
Ma ütlesin emale, et see pole totakas tattnina, et ta annab hiiglama tugevat valgust, kuid ema ei tahtnud sellest kuuldagi, võttis lambi ära ja teatas, et annab selle tagasi, kui olen ära õppinud. Ma püüdsin natuke nutta, aga ma tean, et ega see ema juures kunagi midagi ei anna. Nii ma siis lahendasingi oma ülesande nii kiiresti kui võimalik. Õnneks oli see lihtne ja ma sain vastuse, et kana muneb 33,33 muna päevas.
Originaali pealkiri: Les vacances du petit Nicolas. Joachim a des ennuis