Eduard Vilde tuntud romaan «Kui Anija mehed Tallinnas käisid» (esmakordselt ilmunud 1903. aastal) kuulub kirjaniku ajaloolisesse triloogiasse. Erinevalt «Mahtra sõjast» ja «Prohvet Maltsvetist» tutvustatakse siin lugejale linnaolustikku – 19. sajandi Tallinna. Ka on «Anija meestes» sündmustiku keskpunktis üksikisiku saatus, samal ajal kui «Mahtra sõda» ja «Prohvet Maltsvetti» kannab võimas talupoegade liikumine.
Romaani süžeeline areng on küllaltki põnev. Juba esimestest peatükkidest tekib pinge peategelase Mait Lutsu ümber, keda hüütakse «parunipojaks» ja kelle isa tõepoolest ongi parun, ema aga talunaine. Edasi jutustab autor ilmekalt Maidu andekusest ning tema meeleheitlikult julgest käigust paruni, s.o. oma isa juurde. Maidul õnnestub lõpuks linna pääseda, kus ta tänu oma tublidusele teeb kiireid edusamme. Nüüd on ta Matiias Lutz, kes kavatseb kosida oma meistri tütre, et pääseda linna lugupeetud ringkondadesse. Kuid Anija meeste peksmine Vene turul ja meeldiva maatüdruku Leena kohtamine panevad Matiias Lutzi mõtlema sellele, et temagi kuulub oma rahva ja talupoegade juurde. Ta hülgab mamsel Berta ja koos sellega oma tulevikuväljavaated. Kuid mõisnike omavoli ja vägivald on jõudnud mürgitada Leena ja Maidu abieluõnne.
