Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929-1938 – Tiit Madisson

Vaieldamatult oli Eesti Vabadussõjalaste Liit 1933. aasta lõpul ja 1934. aasta algul Eesti populaarseim poliitiline jõud. Vabadussõjalaste karismaatiline juht Artur Sirk veenis peale vabadussõjalaste põhiseaduse vastuvõtmist rahvahääletusel 16. oktoobril 1933 Toompeale võimu võtma kippuvat rahvamassi laiali minema. Seadusi austava idealistina ta lootis, et vabadussõjalased saavad võimu juurde igati legaalsel moel – riigivanema- ja parlamendivalimiste teel.
12. märtsil 1934 oli riigivanema valimiskampaania täies hoos. Vabadussõjalaste kandidaat Andres Larka oli kogunud 52 436, Johan Laidoner 18 220, Konstantin Päts 8969 ja August Rei 2786 poolt-allkirja. Antud häälte hulk ei olnud otseselt millegi otsustaja, kuid kindlasti oli see populaarsusküsitlus. Sel ajal riigivanema ametit pidava Pätsi ees oligi dilemma: kas säilitada võim riigipöörde abil või lasta valituks saada kindral Larka ja ise võimult kõrvale tõrjutuks osutuda.