Gitandžali – Rabindranath Tagore

Rabindranath Thakur (inglisepäraselt Tagore) (1861-1941) on pärit vanast brahmiinide perekonnast. Ta kasvas üles usu õhkkonnas, isa oli Brahma Samadzhi usulahu juht. Tema vennad olid muusikud, filosoofid, maalijad. Pärast 1878. a. reisi Inglismaale naasis ta Indiasse ja hakkas tegelema luuletamisega. 1879. a. ilmusid nukralaadsed «Õhtulaulud», 1880. a. vastandina «Hommikulaulud». Pärast abielu 1883. a. kirjutas ta eriti palju armastuslaule, aga ka lühijutte ja artikleid.
Rabindranath Tagore on India tähtsaim kirjanik. Tema rikkalikust loomingust leidsid maailmasõja-eelseil aastail vaimustatud vastuvõttu Euroopas eriti tema lüürilised, proosaluuletuste vormis kirjutatud primitiivid, mille lihtsus, omapärane orientaalne nõtkus ja kõlavus olid täielikuks üllatuseks eurooplaste peenutsustega harjunud kõrvadele. Lühikese ajaga tõlgiti need, esmalt kirjaniku enda poolt inglise keeles avaldatud luulekogud kõigisse tähtsamaisse kultuurkeeltesse.

Sari: Loomingu Raamatukogu 1974 nr. 45-46