Kuritöö ja karistus – Fjodor Dostojevski, 1987

Fjodor Dostojevski romaani peategelane endine üliõpilane Rodion Raskolnikov elab äärmises vaesuses. Ta on näljas, pesemata ja räämas, riided on tal seljas räbaldunud, tema vilets toake sarnaneb vähe inimese eluasemega. Viibides päevade viisi oma toakese üksilduses, küpsevad tema peas kõige fantastilisemad plaanid. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Ta otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide – vastikuse ja kurjuse kehastuse. Sooritanud kuritöö, rüvetas Raskolnikov koos sellega ka oma hinge ja kaotas oma rahu. Kirjaniku sõnade järgi on hingepiinad kõige rängemaks ja kohutavamaks karistuseks.