«Mustlasmadonnas» jätab elegantne Anouk surres Metropolitani muuseumile Tiziani hindamatu maali. Tema poeg Mischa ei teadnudki, et emal oli see kunstiteos ning ta otsustab maali päritolu välja selgitada. Selleks suundub ta väikesesse prantsuse külla, kus ta oma lapsepõlve veetis.
Tiziani meistriteos, sünge ja salduslik luksuslik prantsuse château. Kunsti järele janunev kõrge natsiohvitser. Väike poiss ja ta kaunis prantslannast ema, kes on teiste prantsuse külaelanike vihkamise märklauaks. Lummava hääle ja kitarriga elegantne ja salapärane ameeriklane, kes ilmub Bordeaux’ lähedale väikelinna ning nende elu alatiseks muudab.
«Mustlasmadonna» mõte tuli Santa Montefiorele pähe siis, kui ta luges ühest Briti ajalehest Prantsusmaa vabastamisest Teise maailmasõja lõpus. Artikli pealkiri oli «Unustatud ohvrid» ning selles räägiti lastest, kelle isad olid sakslased ja emad prantslannad. Isolatsioonis ja vihatuna kasvamine jättis neile jälje terveks eluks. Sõjaajast ja sõjajärgsetest aastatest kirjutamine nõudis muidugi põhjalikku eeltööd ja korduvaid käike Prantsusmaale.
Raamat sarjast Aegumatud armastuslood 26