Reinuvader Rebane – Friedrich Reinhold Kreutzwald

Siin kivi all puhkab
Siblijalg
kukk Kannusjala tütar, üks kiiduväärt kana!
Munes rohkesti, siblis nobedalt. Kõigele ilmale
saagu teatavaks: Reinuvader on ta tapnud!
Teekäija, kahetse leinates surnut!
Rahu hauda päranduseks!

Mõistujutt «Reinuvader Rebane» on kirjutatud kirjanikule omases rahvalikus ja kujunditerikkas keeles, mida iseloomustavad tabavad rahvapärased võrdlused ja väljendused, ladus ning voolav jutustamisviis. Sellel oli eriti suur tähtsus jutu esmakordsel ilmumisel möödunud sajandi keskel, millal eesti kirjanduskeel oli veel äärmiselt kohmakas ja välja kujunemata.

Kui enamus tolleaegseid kirjandustooteid (eriti rahvavaenulike balti-saksa pastoritest «kirjanike» sulest) kujutavad endast otse keelelisi veidrusi, siis Kreutzwaldi teos on tänu oma rahvalikule-laadile suutnud säilitada väljendusliku värskuse ja ilmekuse kuni meie päevadeni.

Noortele kohandatud väljaanne.