Eduard Järsi nimi pole meie lugejale päriselt tundmatu – 1963. aastal ilmus temalt jutustus «Külm oli tuul…».
Käesoleva romaani fooniks on viiekümnendate aastate algus oma kahtlusteatmosfääri ning õõnsa paatosega, millele viitab ka teose pealkiri.
Noore, mitte just «puhta» ankeediga näitleja Lembit Suursoo loo kaudu saame ühtlasi sissevaate kahe eesti provintsiteatri ellu, teatriintriigide maailma, tollase teatritegemise võludesse-vaevadesse.