Üks peiarijutt suurest sangarist – Bix Pokupoeg

Haldjakesed kipuvad oma õnnistamistega pisut mööda panema. Kohe väga mööda. Aga nii untsu, kui seekord, pole nende ettekuulutus veel kunagi läinud. Ja seetõttu tulebki talu karjapoisil oma amet maha panna ning koos koeraga laia maailma minna. Mis küll suurt päästmist ei nõua, aga kui väga vaja, siis natukene võib ju ikka. Pealegi on need kangelase teod sellised pirtsakad tegelased, et kui neile ikka on määratud tehtud saada, siis seda nad ka peavad saama. Sadagu taevast pussnuge või pisikesi plikasid.
Kas tegemist on koomilise fantaasia või lihtsalt muheda muinasjutuga täiskasvanutele, seda peab lugeja ise otsustama.

Romaani autoriks on Bix Pokupoeg, kes peaks olema hästi tuntud kõigile wõrgukirjanduse huvilistele. «Igasugu pisemaid kirjatükke on mul juba varemgi avalikkuse ette jõudnud. Enamasti küll virtuaalsel kujul – kas siis Poognas või Algernoni veebiajakirjas. Mõni peenemat sorti luuletus on endale isegi viisi saanud ning sel moel plaadilettidele ära eksinud. Aga vot sihandne pakk paberit korraga kaante vahele…,» räägib Pokupoeg ise.

Mihkel Mõttus on alati teadnud, et tahab kunstnikuks saada: Alates lapsepõlvest on kunst minu elus alati väga suurt rolli mänginud. Kirg joonistamise vastu tekkis juba väga varases eas, ilmselt neid samu raamatuid sirvides. Kui keegi minu käest küsis kelleks soovin suurena saada, oli minu vastuseks alati „kunstnik“. Loodan, et naudite neid illustratsioone sama palju kui mina nende loomist.