Üks rohutirts läks kõndima – Ernst Enno, 2003

Täiskavanutele oma tundliku sõnaga meelde ja südamesse jäänud luuletaja Ernst Enno on kirjutanud ka hulgaliselt lõbusat, ent ka oma ajastu vaimu kandvat lasteluulet. 1957. aastal koondas oma luuleteed alustav Ellen Niit kogumikku „Üks rohutirts läks kõndima“ luuletused nii käsikirjadest kui ajakirjanduses (Lasteleht, Laste Rõõm, Väikeste Sõber, Laste-rõõm jt) ilmunust. Raamatu järelsõna on ka esimene, põhjalikum ja asjatundlikum ülevaade Enno lasteluulest.

Värsid, mida Enno ise hellitlevalt lillelallerateks kutsus, on jagatud kuude temaatilisse tsüklisse, mis järgivad aastaringi: „Aasal õitseb mahlakann“, „Killa, kõlla, välja kari!“, „Juss oli väike peremees“; „Üks rohutirts läks kõndima“, „Juba kasel kuldsed lehed“, „Väljas talv ja tore jää“. Enno lasteluule hõlmab peamiselt talulapse maailma, vaatleb tema igapäevaseid toimetusi ja mänge. Leidub ka looduse hingestatud vaatlusi ja luuletusi loomadest-lindudest.

Üks rohutirts läks kõndima;
Ei saanud aga kõndida:
Kaks jalga liiga pikad tal
Ja teised lühikesed all…