Väike ranits – Leelo Tungal

Luuletusi pisematele koolilastele

Esimese klassi õpilane

Igaüks, kes tuleb vastu,
küsida vist tahaks:
“Poiss, mis klassi sa siis astud,
ära üame üajals?”

Vastaksin, kui keegi päriks:
“Esimesse klassi!”
Kõik on vait. Niisama päris
öelda ka ei passi…

Üsna koolimaja ligi
hakkan närvitsema:
Tuleks täna ometigi
klasmi kaasa ema!

Ega äkki plekke, kortse
ole pluusis- mütsis?
Hüütakse ju esmakordselt
mind nüüd koolijütsiks!

Seisan klassiukse taga.
Aralt katsun linki.
Kui vaid saan, siis istun aga
esimesse pinki!