Hakkame liigutama
Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud liikumisaasta 2023 kutsub eestimaalasi rohkem ja regulaarsemalt liikuma, tutvustades aasta vältel erinevaid liikumisharrastuse viise ja pakkudes kõigile jõukohaseid võimalusi liikumiseks üle Eesti. Liikumisaasta eesmärk on inspireerida Eesti inimesi leidmaks tee regulaarse liikumisharjumuse juurde ning olla seeläbi tervemad ja õnnelikumad.
Seni suurimast Eesti liikumisuuringust selgub, et mitteaktiivsed ja väheaktiivsed on 57 protsenti õpilastest, täiskasvanutest 58 protsenti.
Kõige tähtsam on astuda esimene samm: minge õue ja hakake pihta!
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste järgi peaksid täiskasvanud tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 150-300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 75-150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega. Lisaks soovitatakse teha kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi ning eelkõige vähendama istudes veedetud aega. Lastele ja noortele soovitab WHO liikuda vähemalt 60 minutit iga päev mõõduka kuni tugeva aktiivsusega. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning vähem istuda.
Harjumuseks kujunevad need tegevused, mida me teeme hea meelega ning mis meile rõõmu pakuvad. Keskmiselt on vaja tegevust korrata umbes 66 korda, enne kui see hakkab harjumuseks kujunema – seega varu kannatust ja ära püssi põõsasse viska
Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi spordi- ja soorituspsühholoogia lektori Aave Hannuse sõnul sidudes oma igapäevasesse rutiini kas siis 15 min jooksuring või 50 istesse tõusu enne õhtusööki, võtab sellise harjumuse pool automaatseks kujunemine 18 päeva kuni üheksa kuud.
Ära unusta end kiita. Premeerimine on harjumuse kujunemise üks võtmemehhanisme.
Kui olete otsustanud muuta oma elustiili kehaliselt aktiivsemaks ja end nii-öelda käsile võtta, püstitage kõigepealt eesmärk, mida tahate teatud aja vältel saavutada. See võimaldab nii liikumisharrastajal kui ka sportlasel oma treeninguid sihipärasemalt ja tulemuslikumalt kavandada. Näiteid eesmärgi püstitamisest: olla kehaliselt heas vormis; püsida tervena, nooruslikuna ja elujõulisena; vähendada kehakaalu; tugevdada südame-veresoonkonda ja/või lihaseid; parandada oma lemmikala tulemusi; osaleda rahvaspordivõistlustel.
Ideid aktiivse elusiili harrastamiseks leiad siit.
Eesmärk peaks olema oma kehalistele eeldustele, arenguvõimalustele ja sotsiaalsetele oludele vastav. Kui püüate saavutada üleliia tugevat pingutamist nõudvat tulemust, mis pole jõukohane, tekib rahulolematus, väheneb enesekindlus ja soov jätkata harjutamist. Halvemal juhul võib kujuneda ületreening ja tekkida vigastused.
Sihtasutuse Eesti Terviserajad asutasid 2005. aastal Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Missiooniks on kindlustada enamikule Eesti elanikkonnast tasuta kodulähedane terviseradade võrgustik aastaringseks liikumisharrastuseks. Tänaseks on Eestis 122 hooldatud terviserada 1100 kilomeetril, 29 rajal on olemas või väljaarendamisel kunstlume tootmise võimekus. Et tervena elatud aastaid oleks rohkem!
RMK-l on üle Eesti kokku 3300 kilomeetri loodusradu, mille juurde kuulub 90 eri kõrgusega vaatetorni, 738 lõkketegemise kohta, 61 telkimisala ja mitmed metsaonnid ning -majakesed.