Prometheuse teener – Arno Köörna, 2002

Oma mälestusteraamatus heidab Eesti Teaduste Akadeemia president Arno Köörna (presidendiaastad 1990-1994) tagasipilgu teaduse teenimise poolsajandile. Tema esimesse tegevusaega langevad aastad 1950-1965 Tartu Ülikoolis õppejõuna. Järgnevad mitmed ametikohad Teaduste Akadeemias. Raamat tuletab meelde Eesti majandusteadlaste tööelu nõukogude ajal, eriti IME ettevalmistamise päevil, koos paljude poliitiliste ja majanduslike seikadega, millesse Arno Köörna oli segatud. Üksikasjalikult on juttu Eesti iseseisva teaduspoliitika sünnivaludest, akadeemiast ümberkorralduste käigus ja mis sellest kõigest välja tuli. Taasiseseisvunud Eesti teadlaste esimene hool oli rajada tee rahvusvahelisse teadusse. Kuidas kujunesid püsisidemed paljude maadega, sellest räägib autor oma muljeterohkete välisreiside põhjal. See raamat on üks peatükk Eesti teaduse ajaloost taassünni ajal. Raamatu viimane osa räägib vabamüürlusest.

Autorist Selle raamatu autor on sündinud 1926. a. Nõos, Tartumaal. Hariduse saanud tartu Ülikoolis, seejärel töötanud samas õppejõuna. Majandusteaduse doktor, professor, akadeemik. Pikemat aega töötas A. Köörna Eesti Teaduste Akadeemias Majanduse Instituudi direktorina, teadusliku peasekretärina, asepresidendina ja aastail 1990-1994 presidendina. Hiljem oli ta Rahvusvahelise Kõrgkooli LEX rektor. Praegu on ta Euroülikooli emeriitprofessor. A. Köörna on uurinud majandusajalugu, tööstusökonoomikat, s.h tööstustoodangu kvaliteedi ökonoomilisi probleeme. Selle kõrval on jätkunud tähelepanu teaduspoliitikale, eriti teaduse finantseerimisele ja organiseerimisele. See kõik kajastub tema rohketes teadustöödes. A. Köörna toimetamisel on ilmunud mitu kogumikku uurimistöö tulemustest majandusteaduses. Kokku on temalt teaduslikke publikatsioone üle 300.