Tomat – Peeter Kard

Tomat (Lycopersicon esculentum Miil. või Solanum lycoper-sicum L.) on meie tähtsamaid köögivilju. Tema viljades leidub rikkalikult suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, väärtuslikke mikroelemente ja rohkesti vitamiine. Paar klaasi tomatimahla või 200 g värskeid tomateid katavad täiskasvanu päevase karotiini ja C-vitamiini vajaduse. Korralikult valmistatud ja säilitatud tomatimahl säilitab oma väärtuslikud omadused paari aasta jooksul.
Tomatite mitmekesine keemiiine koostis soodustab toiteainete paremat omastamist organismi poolt ja parandab ainevahetust. Samuti soodustab tomat jääkainete organismist eemaldamist ja mürkainete eraldumist. Seepärast on tomatimahl ja toidud tomatist asendamatud ainevahetushäirete, diabeedi, artriidi, rasvumise jt. haiguste puhul.
Tavaliselt käsutatakse toiduks koorimata tomateid. Kui aga tomateid on vaja koorida, siis kastetakse nad pooleks minutiks sõelaga keeva vette, seejärel jahutatakse külmas vees ja eraldatakse koor noaga. Tooreid rohelisi tomateid toiduks käsutada ei tohi, sest need sisaldavad mürgist alkaloidi solaniini. Solaniin laguneb aga kuumutamisel ja eriti hapendamisel.
Soojalembesele tomatile sobivad kasvukohaks tasased või väikese lõunakallakuga, valdavate tuulte eest kaitstud maa-alad. Tomatit võib kasvatada nii neutraalsetel kui ka nõrgalt happelistel muldadel. Eelviljade suhtes pole tomat nõudlik, kuid vajab viljakat ja hästi haritud mulda.
Kuigi varaseid turutomateid kasvatatakse meil põhiliselt katmikaiadel, on avamaal kasvatatud tomatid maitsvamad. Head saaki saab aga avamaalt soojal suvel ja õigel sordivalikul.