Kõned Pariisis – Abdul-Baha

«Meil kõigil tuleb tõde armastada. Nähkem valgust seal, kus see paistab ja antagu meile võime tunda ära tõe valgust, ükskõik kus see ka ei paistaks.» Kolm aastat enne Esimest maailmasõda külastas Pariisi jumaliku teadmise, vaimse arengu ja rahvuste vendluse eesmärkidele pühendunud Meister. Tema oli ‘Abdu’l-Bahá, Hiilguse Teener, kes oli vabanenud aastakümneid kestnud vangistusest ning saabus juhendama eurooplasi uuele ajastule. Ainult mõned meie esivanematest said aru aja märkidest, aga kaasaegsetele põlvkondadele ‘Abdu’l-Bahá poolt õpetatud ja teostatud eluideaalid väljendavad juba selgelt meie ajastu vaimu. ‘Abdu’l-Bahá (1844-1921) isa oli Bahá’u’lláh (1817-1892), bahá’i usu rajaja, kes Lev Tolstoi sõnade järgi avastas «usulise õpetuse kõige kõrgema vormi» ja «võtme universumi mõistatusele». Bahá’i usk pakub laia perspektiivi inimlikkusest ja rahvusvahelise kogudusena töötab see uue maailmakorra ülesehitamisel.