Mira Lobe tore lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Kõigil teistel lastel ju ometi on. Nii ei jää tal üle muud, kui endale kujutlustes vanaema luua, kellega koos satub ta kõikvõimalikesse põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema.
Nad istusid taevassinisesse autosse ja sõitsid otseteed lähimasse sadamasse, kus purjelaev ankrus seisis. Mõlemad hobused traavisid takka järele.
«Ahoi!» ütles vanaema jämeda häälega, kui nad mööda vetruvat laevale läksid. «Me seome auto ja hobused peamasti külge, et nad kõrge lainega üle parda ei läheks.»
«Ahoi» oli meremeeste keel ja »üle parda» samuti. Sellega pidi Andi nüüd harjuma.
Liitun raamatu ootelehegaMe teavitame Teid kui raamat on taas müügis
Palun sisestage oma e-maili aadress
Seisukord: rahuldava väljanägemisega, kuid heas korras sisuga endine M. Härma Gümnaasiumi raamat. Kaante pinnal murdejälgi ning hõõrdumise jälgi, Raamatus raamatukogu kirjed/pitsatid ning esikaane siseküljel M.Härma kooli ExLibris
