Jumalad lahkuvad maalt – Ain Kalmus

… “Kas sa kuulsid, mis me Sigtunaga tegime?” küsis Kämp. “Kuulsin küll”. “Viis kirikut, kõik maatasa, viied kellad ja jumalakujud tõime ära. Nii jõuetu on teie jumal,” jätkas Kämp, kuid ta ei uhkustanud ka nüüd. Tundus, nagu oleks vadjalane ise ka imestunud ristiusu jumala jõuetuse üle. …

Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil oleks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabeliuse ja tema perekonna loole.

Just ajalise perspektiivi avarus – romaan algab vahetult ristirüütlite saabumise eelsest ajast, mida teised kirjanikud ega kroonikud ei käsitle – ning ideoloogilise vaatepiiri avatus – autor esitab ristiusu vastuvõtmist puudutavaid küsimusi ka väljaspool tule ja mõõga valdkonda – annab teosele erakordse mitmekihilisuse.

Ain Kalmus (1906-2001) liikus seda ainest kirjutades kindlal pinnal, sest tal endal oli teoloogiline haridus. Hiiumaalt pärit Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd) omandas keskhariduse Keilas babtisti teoloogilises seminaris ning jõudis pärast kõrgkooliõpinguid USAs teenida kodumaal babtisti vaimulikuna. Aastal 1944 põgenes ta Rootsi ja 1946. edasi USAsse.