Sõja-aastatel tungis väike pommikild ühes mesilas läbi taru katuse. Auk polnud eriti suur, kuid katus tuli ikkagi maha võtta. See viidi mesila maja taha varju alla ja jäeti sinna parandusvõimalust ootama. Pandi sinna ja, nagu ikka juhtub, unustati. Varju all lebas katus mitu aastat, siis aga võeti sealt, kui seda viimases hädas vajati ja kui augu parandamiseks ei olnud aega. Taru kaeti katkise katusega, kusjuures otsustati kasutada juhust, et läbi viia ka väike katse.
Killu poolt löödud auku ei topitud millegagi kinni, kaeti vaid klaaspurgiga, kusjuures see asetati põhjaga ülespidi. Loomulikult tuli purk kinnitada. Kogu ehitis – auguga katus ja sellele kinnitatud purk – kaeti tumeda riidega. Riiet aga, millega tarus raamid tavaliselt on pealt kaetud, nihutati siin, katuse all, ühest servast veidi eemale. …
Liitun raamatu ootelehegaMe teavitame Teid kui raamat on taas müügis
Palun sisestage oma e-maili aadress
Liitun raamatu ootelehegaMe teavitame Teid kui raamat on taas müügis
Palun sisestage oma e-maili aadress
Sinu parema ostukogemuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustud küpsiste kasutamistingimustega. Küpsistest saad loobuda, muutes kasutatava seadme veebilehitseja seadistusi.NõustunLoen edasi