Paprika – Peeter Kard, 1992

Paprika (Capsicum annuum L.) on eriti väärtuslik maitsetaim ja köögivili. Paprika viljad ehk nn. kaunad sisaldavad karotiini ja C-vitamiini rohkem kui kõik teised aedviljad.
Paprika on pika kasvuajaga, sooja- ja valgusenõudlik taim. Ta pärineb Lõuna-Ameerikast ja avamaalt võib meie tingimustes saaki saada vaid väga soojal suvel. Katmikalal ja toasoojuses edeneb paprika aga hästi.
Maitseomadustelt jagatakse paprikasordid kahte rühma. Kibedaks ehk vürtspaprikaks ja mahedaks aedviljana käsutatavaks aedpaprikaks.
Jahvatatud paprikakaunu ehk lihtsalt paprikat lisatakse toitudele valmistamise ajal. Lauapipra asendajaks paprika ei sobi. Paprikat on nimetatud ka türgi pipraks, punaseks pipraks, cayenneks, chilliks, piperoniks, kaunpipraks, ungari pipraks jne. Kibedaid, suure kapsaitsiinisisaldusega vürtspaprikakaunu lisatakse toitudele ja hoidistele ka tervelt, kuivatatult või värskelt, Väikeste kauntega vürtspaprikaid kasvatatakse meil laialdaselt toas maitse- ja ilutaimena.
Poolkibedaid ja suuremate kauntega paprikasorte kasutatakse analoogiliselt vürtspaprikale. Neist saab ka väga maitsvaid hoidiseid. Tuntumad sordid on bulgaarlaste piperonid ja ungarlaste kirsspaprikad.
Kuni paarisaja grammi raskusteks kasvavad aedpaprikakaunad. Olenevalt sordist on need tehnilises küpsuses rohelised, kol-lased või punased. Tuntakse ka nimetuste mahepaprika, salat-paprika ja magus-paprika all. Meil nimetatakse viimasel ajal ka magusaks pipraks, kuigi ta ei ole üldse magus ja mitte pipra sugulanegi.
Aedpaprikat kuivatatakse, soolatakse, marineeritakse ja hapendatakse. Värskeid ja kuivatatud aedpaprikakaunu lisatakse suppidele ja hautistele. Värskeid aedpaprikaid ja hoidiseid käsutatakse salatite ja leivakatete valmistamiseks. Väga populaarsed on täidetud aedpaprikad. Marineeritud aedpaprika on aga tõeline delikatess.