Postitatud

Juhan Smuul 100

Juhan Smuul 100

Pärast surma ma saan oma laeva,

mille tulesid ise ei näe…

Nii kirjutab  Juhan Smuul (1922-1971), kelle suur ja kustumatu kiindumus oli meri, oma luuletuses “Viimane laev”. Selle luuletuse hääletasid Eesti kirjandusõpetajad 100 Eesti parimad luuletuse hulka koos tema luuletustega „Mälestusi isast“ ja  „Kuidas joonistada kurbust“ Luuletuse „Viimane laev“ on viisistanud nii Veljo Tormis kui Kait Tamra. Seda 1971. aastal kirjutatud luuletust on peetud ka Smuuli testamendiks. Laeva, mille tulesid ta ise enam ei näinud, Smuul ka sai. 50 aastat maailmameredel seilanud, aastal 1972 Saksamaal ehitatud traaler “Juhan Smuul” oli 81,95 meetrit pikk ja 13,64 meetrit lai atlantik-tüüpi laev.

Smuulide suguvõsa lugu ulatub juba 1532. aastasse kui Liivi Ordu meister Wolter von Plettenberg kinkis Juhani kaugele esivanemeale nimega Hansken vabaduse, tõenäoliselt Plettenbergi Väikese- või Suure väina nõrga jää pealtpäästmise eest. Vabaduskirja originaal asub Kuressaare Muuseumis ja koopia Koguva külas. See vabaduskiri tõi kaasa Smuulidele postiveotöö Mandri-Eesti ja saarte vahel, ennekõike Pärnu ja Muhumaa vahel 362 aastaks (aastatel 1532—1894).

Juhan Smuul Foto: Valdur Vahi

Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane.

Smuul on ise korduvalt möönnud, on Koguva küla kasvukeskkond olnud tema loomingu üheks peamiseks tõukejõuks. 

Lapsepõlve meremehejutud ja kauge kutsuv silmapiir jätsid sügava jälje Smuuli romantilisse hinge. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Merereisid, millest ta oli unistanud sai ta siiski teha kuid seda ajalehekorrespondendina ja kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktikasse 1957–1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960.

Smuuli “Jäine raamat” (1959) on iselaadne reisikiri, mis on lugejatele meeldinud (ja sugugi mitte vaid sellepärast, et seda auhinnati 1961. a Lenini preemiaga, mis tõi kaasa mitu taasilmumist eesti keeles ja tõlkeid paljude rahvaste keeltesse). Oma ilmumisaja kontekstis oli päevikuvormis reisiraamatuga lagedale tulek sedavõrd üllatav, et kalkuleerivama natuuriga kirjanik poleks sellist tegu vahest ette söandanud võttagi.  Smuul ei kalkuleerinud, lihtsalt tegi: „Kirjutasin üles, mis nägin.“. Äärmuseni politiseeritud teema Antarktika hõlvamisest on mahutatud intiimsesse päevikuvormi.

„Jäise raamatu” alguses loetleb Smuul kaasasolevate isiklike esemete seas raamatuid Fridtjof Nanseni „Suuskadel läbi Gröönimaa” , Richard Byrdi „Lennuretk lõunanabale”  ja Ernest Shackletoni „Teekond lõunanabale”. Samas loodusetundmise tasemelt jäi Smuul ka ekspeditsioonil rannaküla poisiks, kelle jaoks kõige olulisemad loomariigi esindajad Antarktikas on pingviinid ja hülged ning kes merel näeb vaalu ja delfiine. Reisikiri „Jäine raamat“ on sageli ilmunud koos Smuuli teise reisikirjaga „Jaapani meri, detsember“ (1963). Selles omapärases miljöös on autori huviobjektiks eelkõige reisikaaslased, kelledest ta visandlikult annab meeldejäävad portreed. Siin on ka mõtisklusi Suurest Hallist ehk Merenukrusest .

„Jäist raamatut“ on ajakirjas Keel ja Kirjandus nr 3/2010 pikemalt analüüsinud Kadri Tüür.

Juhan Smuulil oli Antarktika ekspeditsioonil kaasas Eesti Televisioonist laenatud filmitehnika. “Biskaia ees tunnen ma vähem hirmu kui tehnika ees. Igasugustel aparaatidel on omadus kas minu käes rikki minna või üldse mitte töötada” , kirjutas ta. ETV lootis kirjanikult esimest telefilmi jääväljadest. Filmiga olid asjad siiski sandivõitu, kogu noosiks oli mõnikümmend meetrit võbisevat ja hüplevat Antarktikat. Kirjanik vandus tehnika maapõhja, kuna see olevat kinni külmunud ja võbisenud ning küllaga unikaalseid kaadreid läks sellega kaduma. Siiski võib teda nimetada Eesti Televisiooni esimeseks filmioperaatoriks Antarktikas! Tema võbisevaid kaadreid näidati siiski televisioonis ning kuna kirjanik oli hea jutuoskusega, tuli saade “Juhan Smuul Antarktikas” toredasti välja.

Meri ja inimesed keset merd on Smuuli loomingus kesksel kohal. Selleteemaline Smuuli looming on aluseks olud filmidele “Kirjad Sõgedate külast“ (1966), „Keskpäevane praam“ (1967), näidendi “Kihnu Jõnn ehk Metskapten” järgi vändati film “Metskapten“ (1971).  Muusikasõbrad teavad Gutav Ernesaksa poolt Juhan Smuuli sõnadele loodud ooperit „Tormide rand“, suiti meeskoorile “Kuidas kalamehed elavad” ja meekoorilaulu “Kutse

Miks veri nii rahutult tuikad?

Mu ukse eest sadamast laev

kumeda vilega huikas,

mind tuuliste väinade last

Juhan Smuuli loomingut voolab nendegi naljasõprade veres, kes sellest ise ehk midagi ei teagi. Smuuli sulest on ilmunud „Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi“ (1965) tema Muhu monoloogi “Suvitajad” järgi vändati kultusfilm “Siin me oleme “ (1978) ning peagi valmib uusversioonina film “Suvitajad” Igatahes!

Juhan Smuul on Eesti kirjandusajaloo üks enam vaidlusi ja vastakaid arvamusi põhjustanud kirjanik. On neid, kes täna Smuuli materdavad, samas leidub tema loomingu tulihingelisi austajaid. Me võime täna jääda eriarvamusele, kas Smuuli teod olid head või  halvad, mida ta oli sunnitud tegema ja mida tegi priitahtlikult, kas ta jõudis arusaamiseni, millist süsteemi ta oli teeninud, millises süsteemis elanud, hakkas ta kahtlema siiras õhinas ning usus, et see tee, mida mööda mindi, on ainuõige ja ainuvõimalik. Kuid teada on, et Smuuli looming, mis oli alguses kantud tõsiusklikult kommunistlik-stalinistlikust maailmavaatest, selles oli „õiget“ ideoloogiat ja kommunismiehitamise pateetikat, muutus pärast poliitilistest teemadest eemaldumist 1950. aastate keskel, kui tema loomingus tõusis esile rahvalik-humoristlik kujutusviis.

Teavitused

Teavitused

10.12.2023

Kallid kliendid!

Kui  soovite olla kindlad, et saate oma pakki kätte veel enne jõule 23. detsembril, tehke oma tellimus hiljemalt

20.detsembri keskpäevaks kui valite Itella pakiautomaadi

21. detsembri keskpäevaks kui valite Venipak pakiautomaadi

22. detsembri keskpäevaks kui valite DPD või Omniva pakiautomaadi

Kõik hilisemad saadetised saavad meie poolt igapäevaselt postitatud, kuid ilmselt toimetatavad meie partnerid need saajateni alates 26.12

Vaimuvara soovib kõigile rahulikku pühadeootust!

9.06.2022

Seoses võidupüha ja jaanipäevaga toimuvad Smartposti tarned järgmiselt:

22. juuni, kolmapäev

  • Pakiautomaatide teenindamine toimub tavapärase teisipäevase graafiku alusel

23. juuni, neljapäev

  • Pakiautomaatide teenindamist ei toimu

24. juuni, reede

  • Pakiautomaatide teenindamist ei toimu

25. juuni, laupäev

  • Pakiautomaadi ringidel jätkame laupäevase graafikuga

30.11.2021

Omniva saadetiste liikumine pühade ajal

Jõulupühad on aeg, mida on kõige toredam veeta koos lähedastega. Seega puhkavad riigipühadel ka meie usinad töötajad – pakiautomaatide täitmist ja tühjendamist ei toimu ning postkontorid on suletud. Samuti on lühendatud riigipühadele eelnevad tööpäevad, kuid 23. detsembril täidame pakiautomaate kuni viimane saadetis on leidnud omale koha.

Eesti-sisene pakiautomaadi saadetiste liikumine

  • 22. detsembril Omnivale üle antud saadetised jõuavad sihtkoha pakiautomaati hiljemalt 23. detsembril.
  • 24.–26. detsembril Omnivale üle antud saadetised jõuavad sihtkoha pakiautomaati hiljemalt 28. detsembriks.
  • 31. detsembril Omnivale üle antud saadetised jõuavad sihtkoha pakiautomaati hiljemalt 3. jaanuaril. 

NB! Kõik pakiautomaadi saadetised, mis on Omnivasse jõudnud peale 22. detsembrit, toimetame sihtkoha pakiautomaati alates 27.12 

Smartposti tarned jõulude ja aastavahetuse ajal.

Pakiautomaatide tühjendamine ja täitmine

23.12 pakiautomaatide täitmine ja tühjendamine toimub paindliku graafiku alusel seni kuni kõik pakid on sisestatud pakiautomaatidesse. Pakid, mille kliendid sisestavad pakiautomaatidesse peale nende viimast täitmist, toimetame sihtpunktidesse alates 27.12.

24.-26.12 täitmist ja tühjendamist ei toimu.

31.12 täitmine ja tühjendamine toimub paindliku graafiku alusel seni kuni kõik pakid on sisestatud pakiautomaatidesse. Pakid, mille kliendid sisestavad pakiautomaatidesse peale nende viimast täitmist, toimetame sihtpunktidesse alates 2.01.

01.01 pakiautomaatide täitmist ja tühjendamist ei toimu.

02.01 pakiautomaatide täitmine ja tühjendamine tavapärase graafiku alusel.

NB! Pakid, mis jõuavad Smartpost Itella sorteerimiskeskusesse hiljemalt 20. detsembri jooksul, toimetame klientideni hiljemalt 23. detsembril. Pakid, mis jõuavad sorteerimiskeskusesse alates 21. detsembrist, toimetame klientideni alates 27. detsembrist.

DPD jõulupühade ja aastavahetuse töökorraldus

Detsember on vaieldamatult pakisaatmise tipphooaeg, mil tavapärased mahud mitmekordistuvad. Selleks, et kõik saadetised soovitud ajal soovitud sihtkohta jõuaks, jagame aegsasti DPD detsembrikuu tööaegu.
Kõige olulisem on teadvustada, et: kui tellite Eesti e-poest 20.12 ja kauba saatja selle 21.12 meile üle annab siis jõuab Teie tellimus Teieni hiljemalt 23.12 õhtuks.  Selleks, et ükski saadetis ei jääks saabumata palume kõik saadetised võimalikult vara teele panna/ ära tellida, ning samuti palume varuda natukene kannatust, kuna pakkide toimetus võib võtta mõned päevad tavapärasest enam aega.  
23.12. võtame tellimusi vastu ja teostame saadetiste jaotust ning pealekorjet lühendatud graafiku alusel. Tellimusi võtame vastu kuni kella 12:00ni. Saadetiste pealekorjet teostame kuni kella 15:00ni (Tallinn) 13:00ni (muu Eesti). Tulenevalt lühenenud tööaegadest ei ole meil võimalik pakkuda sama päeva toimetuse teenust. 23.12 korjatud kaubad toimetatakse saajateni alates 27.12. 24.12 -26.12 korje ja jaotusvedusi ei toimu 31.12 võtame tellimusi vastu ja teostame saadetiste jaotust ning pealekorjet lühendatud graafiku alusel. Tellimusi võtame vastu kuni kella 12:00ni. Saadetiste pealekorjet teostame kuni kella 15:00ni (Tallinn) 13:00ni (muu Eesti). Tulenevalt lühendatud tööaegadest ei ole meil võimalik pakkuda sama päeva toimetuse teenust.  01.01.2021 korje ja jaotusvedusi ei toimu DPD Eesti AS klienditeeninduse ajad pühadel 23.12.2021 avatud kuni 16:00 24.12.2020 – 26.12.2021 klienditeenindus suletud 31.12.2021 avatud kuni 16:00 01.01.2022 klienditeenindus suletud Kui Teil on täiendavaid küsimus, siis võtke palun meiega ühendust.  

26.03.2021

Smartposti pühadeaegne graafik

Reede, 2. aprill
Toimub pakiautomaatide teenindamine, samuti teenindab kodukuller.

Laupäev, 3. aprill
Toimub pakiautomaatide teenindamine, samuti teenindab kodukuller.

Pühapäev, 4. aprill
Toimub pakiautomaatide teenindamine.  

NB! Seoses vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutega, mistõttu pakimahud on järsult tõusnud, ei garanteeri Smartpost alates 15. märtsist 2021 SmartEXPRESS teenust. Anname endast parima, et pakid jõuaksid võimalikult kiiresti saajateni.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.

23.03.2021

Riigipühadel puhkavad ka Omniva töötajad ja seetõttu palume Teil aprilli alguses arvestada tavapärasest pikema saadetiste kohalejõudmise ajaga. 

Eesti-sisesel pakkide saatmisel tuleb arvestada, et 2. aprillil ehk suurel reedel ei toimu pakiautomaatide täitmist ja tühjendamist ning kullerkorjeid ega -väljastusi. Samuti on suletud kõik postkontorid.

  • 2. ja 3. aprillil pakiautomaadist teele pandud saadetised jõuavad sihtpakiautomaati alates 5. aprillist. 
  • 4. aprillil pakiautomaadist teele pandud saadetised jõuavad sihtpakiautomaati alates 6. aprillilist. 

Vahetult enne riigipühasid ehk 31. märtsist – 1. aprillini üle antud kullersaadetiste puhul palume arvestada tavapärasest ühe päeva võrra pikema tarneajaga.

Tarnelubadused kehtivad saadetistele, mis on pandud pakiautomaati enne viimast tühjendamist

12. 03.2021

Omniva valmistub automaatide tippmahtudeks

Möödunud kevadel tõi riigi lukkupanek pakiautomaatidesse ligi kahekordsed pakimahud ning kaubanduse sulgemine annab e-kaubandusele hoogu ka tänavu. Selleks, et tulevatel nädalatel kasvava pakimahuga edukalt toime tulla võtab Omniva taas kasutusele jõuluperioodile sarnased meetmed. 

Eelmisel kevadel suleti koos kaubanduskeskustega ka postkontorid, kasvas piirangute perioodil pakiautomaatidesse saadetavate pakkide arv ligi kahekordseks. Nüüd jäävad praeguse info kohaselt postkontorid esialgu avatuks ning neis kehtestatakse 25% täituvuse piirang. Postiasutust külastades on maskikandmine kohustuslik ning ühtlasi palume kinni pidada ka ruumi täituvuse ja distantsihoidmise reeglitest.
 
Õues on nakatumise risk madalam ja seega on väljas asuv kontaktivaba pakiautomaat hetkel eelistatuim kanal saadetiste vastu võtmiseks ja teele panemiseks. Omniva kõik automaadid asuvad värskes õhus, pakiautomaatide puutetundlikke ekraane puhastataks regulaarselt ja automaati saab kasutada ka kinnastega. Kauba eest tasumisel on kõikides automaatides võimalik kasutada viipemakset.

Hetkel pakiautomaatides saadetiste järjekorrad puuduvad, kuid kasvavate mahtude juures võivad need populaarsemates automaatidest tekkida. Pakimahtude kasvades saab Omniva kodulehe kaardirakendusest jälgida, millistes automaatides on pikem ooteaeg ja valida lähima alternatiivi. 

Smartposti pakiautomaadid on jätkuvalt avatud

Smartpost Itella statistika kohaselt on Eesti elanikud juba enne piiranguid hakanud rohkem e-poodides ostlema. Uueks riigi sulgemise olukorraks on ettevõte valmistunud mitu kuud, mistõttu pole oodata ka tarneraskusi.

Alates esmaspäevast, 08. märtsist on Smartposti pakiveomaht järk-järgult tõusnud, mis on märk sellest, et inimesed valmistusid aegsasti kaubanduse sulgemiseks ning proovivad võimalusel kõik oma vajalikud sisseostud teha e-kaubanduses. Pakiveomaht lähinädalatel tõuseb jõudsalt, sest koroonapandeemia ajal on Eesti elanike e-poodides ostlemine märkimisväärselt kasvanud.

Võrreldes aastataguse ajaga suhtub logistikaettevõte riigi sulgemisse rahulikult, kuna koroonapandeemia jooksul on korduvalt tõhustatud pakiveosüsteeme, et olla valmis uuteks piiranguteks. Pakiautomaate täidetakse mitu korda päevas ja vabanenud kapid täidetakse kohe uute pakkidega. Kvaliteedi tagamiseks ongi kõige olulisem, et kliendid oma pakkidele kiiresti järele tuleksid, sest seda kiiremini saab vabanenud kappi panna järgmise kliendi olulise paki.

Smartposti pakiautomaadid on jätkuvalt avatud nii kaubanduskeskustes kui toidupoodide juures, kuigi kaubanduskeskustes asuvad kauplused on valdavalt suletud.

Kiirema pakiveo tagamiseks soovitab ettevõte määrata Smartposti iseteeninduses my.smartpost.ee eelistatud pakiautomaadid paki vastuvõtmisel ehk kui lähim pakiautomaat on parasjagu täis, siis suunatakse pakk järgmisesse soovitud pakiautomaati.

Et pakimahud on järsult suurenenud, siis ei garanteerita SmartEXPRESS teenust alates 15.03.2021.

14.12.2020

Smartposti pakiautomaatide tühjendamine ja täitmine pühade ajal

22.12 täitmine ja tühjendamine tavapärase graafiku alusel

23.12 täitmine ja tühjendamine tavapärase graafiku alusel. Enne korjeaega sisestatud pakid jõuavad automaatidesse 27.12

24.-26.12 täitmist ja tühjendamist ei toimu

27.12 enne korjeaega sisestatud pakid jõuavad automaatidesse

28.12 täitmine ja tühjendamine tavapärase graafiku alusel

31.12 täitmine ja tühjendamine toimub jooksva graafiku alusel. 31.12 sisestatud pakid jõuavad automaatidesse hiljemalt 03.01

01.01 täitmist ja tühjendamist ei toimu

02.01 täitmine ja tühjendamine tavapärase graafiku alusel

03.02.2020

Uus raamat – Tallinna vangla 2025-2026!

See raamat sündis tänu Andrus Kõrele, kes tegi mulle ettepaneku kirjutada avatavast Tallinna Vanglast, mis on täiuslikema lahendusega tänapäevastest Eesti vanglatest. Augustis 2018 nõustusin ma ettepanekuga, kui olin külastanud ehituse lõppjärgus olevat vanglat. Selle raamatu kirjutamiseks kulus pikki õhtuid ajurünnakuteks. Me ei piirdunud praeguse olukorra kirjeldusega, vaid arendasime visiooni edasi, milline võiks täiuslik vangla välja näha lähitulevikus nii tehnoloogiliselt ja kasvatuslikus mõttes kui ka maksumaksja rahakotti silmas pidades. Betoon on olemas ja uued nutikad lahendused teevad vangla ainult paremaks.

Aivar Kivisiv

12.02.2018. kl 17:00

Kirmakiri sini-must- valge rukkililledega linikute kollektsioon on valmis ja alates tänasest on võimalik läbi meie veebipoe neid ka endale soetada. Kollektsioon on Kirmakiri kingitus Eesti 100. sünnipäevaks ning toote ostuga toetate Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ettevõtlusfondi.

Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Biograafiline leksikon

Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Biograafiline leksikon
  • Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Biograafiline leksikon
  • Autorid: Helga Aumere, H. Kõrvits, A. Loo… jt.
  • Kujundaja: L. Kruusmaa
  • Kirjastaja: Eesti Raamat
  • Linn: Tallinn
  • Väljaandmisaasta: 1966
  • Lehekülgi: 120
  • Formaat: tavaformaadis kõvade kaantega
  • Seisukord: väga heas korras raamat, kaanete nurkadel/servadel märgata kulumist/kohatist määrdumist