Saunast tulles oled terve ja noor
Aasta 2023 on pühendatud saunale: saunakultuurile, -kombestikule, -toodetele, -ettevõtetele, -kogukondadele, -eestvedajatele ning kõigile, kel saun on hinges. Liikumise eestvedaja on Eesti Maaturismi Ühing.
Maalehe päringul ning Ehitusregistri andmetel on Eestis ca 100 100 sauna. Seega keskmiselt on Eestimaal ühe sauna kohta 13,3 elanikku. Kõige enam on saunasid Harjumaal, kokku 47 700, järgnevad Tartumaa 16 000 ja Pärnumaa 8600 saunaga.
Sauna ajaloost
Saunu, mis koosnesid kuuma õhu ruumist ja pesemisbasseinist, tunti juba antiik-Kreekas. Kreeklastelt õppisid saunu tundma ka roomlased. 3. sajandil olid Roomas üldlevinud individuaal- ja avalikud saunad. Nii oli keiser Constantinus Suure valitsemisajal üksnes Rooma linnas 850 sauna.
Vene linnasuna mainitakse esmakordselt 17. sajandil tsaar Aleksei määruses, kuid tegelikult on teada saunu vene kloostrites juba 10. sajandist.
Saun on igipõline kõigil läänemeresoomlaste rahvastel – eestlastel, soomlastel, karjalastel, ingerlastel, vepsadel, vadjalastel, liivlastel. Ka kaugemad soomeugrilased (mordovlased, marid, udmurdid, komid) tunnevad vihusaunu. Mitmes läänemeresoome keeles on sauna tähistamiseks samatüveline sõna.
Sauna pikka ajalugu kinnitabki selle sõna vanus – sõna “saun” pärineb vähemalt 3. aastatuhandest enne meie aega. Veelgi vanemast ajaloolisest traditsioonist, mis on arvatavasti soome-ugri rahvastele juba kaua ühine olnud, kõneleb sõna “leil” ajalugu. Esmakordselt leiame sõna “saun” kirjalikest allikatest Jõelähtme kihelkonna Saunja küla kohanimes 13. sajandi algul.
Erinevad saunatüübid Eestis – kas oled neid proovinud?
- Koobassaun – arvatakse, et koobassaun on kõige vanem saunaliik. Eriti levinud olid need Lõuna-Eestis, kus künklik maastik on sellise sauna ehitamiseks justkui loodud. Levinud olid ka poolkoobassaunad. Koobassaunu leidus veel 19. sajandi algupoolel ja hiljemgi. Koobassauna poolt räägib selle ehitamise lihtsus, sest osa seintest on ju juba valmis ning ülejäänud karkass valmistatakse tavaliselt lihtsatest, käepärastest materjalidest. Traditsiooniline koobassaun on oma olemuselt suitsusaun, maakividest keris asub tavaliselt ukse kõrval nurgas.
- Suitsusaun – kõige arhailisem, ehedam, kõige parema mekiga ja kõige mõnusama leiliga saun. Suitsusauna eristab teistest puuküttega saunadest asjaolu, et saunal puudub korsten, seega täitub kütmise ajal saunaruum ja ümbrus paksu suitsuga. Pärast kütmist peab saun tunnike või kaks seisma, suits kaob, jääb ainult kuumus ja mõnus kerge suitsulõhn. Siis ongi paras aeg sauna minna ja nautida selle pikka, mahedat leili, mis jätab saunatajale mälestuseks meki nahale ja juustesse.
- Klassikaline ehk soome saun – samahästi võiks see olla ka traditsiooniline Eesti saun. Saunale on omane kuiv, peaaegu hingemattev kuumus, sest saun köetakse tavaliselt 90-100kraadini. Kindlasti peab saunas mõnuga vihtlema ning peale vihtlemist karastama end tiigis või muus veekogus. Korralik saun kuulub paljude eestlaste laupäevatraditsiooni.
- Elektriküttel kerisega saun – kiire ja lihtne lahendus tänapäevasele kiire elutempoga inimesele ning pealegi muutuvad elektriküttega kerised järjest paremaks ja ka stiilsemaks. Tõelised saunasõbrad kirtsutavad muidugi elektrisauna peale veidi nina, aga abiks ikka, nagu öeldakse.
- Vene saun (banja) – kombinatsioon suitsusaunast, soome saunast ja aurusaunast. Sarnaselt suitsusaunale tõuseb siingi suits läbi kerisekivide, kuid sarnaselt soome saunaga kogutakse see suits korstnasse. Leili viskamiseks avatakse luuk, visatakse luugi kaudu kerisele vett ning niiskus paiskub leiliruumi sellesama luugi kaudu. Vene sauna eripäraks on ka suhteliselt madalam temperatuur (u 50 °C) ja väga niiske keskkond. Leili visatakse nii palju, et tekivad paksud aurupilved – selles osas sarnaneb vene saun ka aurusaunaga. Vene saun ongi välja kujunenud roomlaste aurusaunast ning jõudnud Venemaale Türgi kaudu.
- Aurusaun – pärand kreeklastelt, kellelt selle võtsid omakorda üle roomlased. Aurusauna kuumutatakse vaid 40–45 °C-ni. Kütmise põhimõte on aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Sageli lisatakse vette eeterlikke õlisid, nt eukalüpti, lavendlit ja muid ürdiõlisid. Aurusaun ei ava poore mitte kuumusega, vaid niiskusega. Aurusaun on tuntud ka türgi saunana (hamam).
- Infrapunasaun toimib teiste saunadega võrreldes täiesti teisel põhimõttel, sest infrapunasaunas ei kuumutata mitte õhku, vaid inimese keha. Kuumutamistöö teevad ära elektromagnetkiirgusel töötavad infrapunalambid. Õhk soojeneb vaid 45-55 °C-ni ja seetõttu sobib infrapunasaun ka neile, kes tugevat kuuma ei talu. Selleks, et kuumus jõuaks läbi naha ja sellest organismile kasu oleks, tuleks infrapunasaunas istuda vähemalt 20 minutit, aga seal võib olla vee kauemgi. Paljudele meeldib ka see aspekt, et väidetavalt aitab regulaarne infrapunasaunas käimine kaalu langetada.
- Soolasaun – ennekõike ravisaun. Sool on ajast aega tuntud oma raviomaduste poolest: välispidiselt nahale hõõrudes mõjub hästi nahale ja turgutab vereringet, sisse hingates on aga abiks hingamisteede haiguste korral. Ravi eesmärgil tuleks soolasaunas käia tihedalt ja regulaarselt, siis hakkavad soola tervendavad omadused tööle.
- Kümblustünni teeb ägedaks see, et tünnis ollakse lageda taeva all. Eriti mõnus on tünnis olla sumedal suveõhtul, karges talvekülmas või pimedal sügisööl. Omamoodi äge on ka vihmaga või lumesajus. Kümblustünni köetakse puudega või elektriga, aga muidugi võib seda kasutada ka külma vee basseinina, kui tahad kuumast saunast vette jahtuma minna. Sageli kombineeritakse kümblustünne mõne teise saunaga, nt suitsusauna või soome saunaga.
- Indiaani higitelk – vanadele indiaani hõimudele on saunas higistamine ning keha ja vaimu puhastamine olnud vähemalt sama tähtis nagu eestlastele. Saun on nende jaoks olnud kirik ja saunaskäik tseremoonia. Higitelk ise on väike kuplikujuline telk, mille keskel on auk, kuhu tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Koos istutakse ümber kivide, külg külje kõrval, ning lauldakse ja öeldakse palveid.
- Iglusaun – on üleni ümarate vormidega, ümarate seintega ning leil jaotub hoopis ühtlasemalt ja levib kiiremini. Iglusaunad soojenevad väga kiiresti: suvel on korralik kuumus (70-80 °C) võimalik üles saada koguni poole tunniga, talvel läheb muidugi veidi kauem aega. Iglusaun tundub olevat ehitusturu Eesti Nokia, neid leidub saartest Setuni, Lapimaast troopikani. Laastudega kaetud iglusaunad on pilkupüüdvad, loodusesse sulanduvad ja samal ajal väga modernsed.
- Parvsaun asub parve peal. Seega võib kindel olla, et vesi on vabalt käes ja kohe kindlasti saab end otse saunast kosutavasse vette kasta. Mõni parvsaun on kalda külge kinnitatud, mõnega saab aga saunatamise ajal vee peal liikuda. Parvsaunade valik Eesti veekogudel on üllatavalt lai, aga erinevalt enamikest teistest saunadest on meie kliimas tegemist hooajalise nähtusega.
- Liikuv saun– mõni väiksem saun on nii kompaktne ja kerge, et seda võib ka autokärus endale sobivasse kohta transportida. On ka selliseid liikuvsaunu, mille puhul lava on ehitatud veoautokasti või furgooni või koguni vanasse tuletõrjeautosse – võimalused on lõputud. Sellise autosaunaga saad mistahes randa sõita, kuhu sauna ehitamine on keelatud. Olemas on ka saunabussid, mis sobivad suuremale seltskonnale.
Vihtlemine
Vihtlemine on omamoodi massaažitoimega puhastumisrituaal, mis kiirendab vereringet ja ainevahetust, avab nahapoorid ning soodustab jääkainete kehast eemaldumist. Vihtlemine parandab und ja meeleolu ning korrastab mõttetegevust.
Värsket vihta võib valmistada praktiliselt igast puust. Parim vihaokste korjamise aeg on aga selge päikeselise päeva hommikupoolik, pärast kaste kuivamist.
Viht kannab taimede väge ning vihategija köidab vihta oma head mõtted ja soovid.
Levinumad vihatüübid:
Kaseviht – mõjub hästi liigeste ja lihaste valude puhul ning peletab väsimust. Kuna kase lehed sisaldavad A-ja C-vitamiini, tugevdab kasevihaga vihtlemine immuunsüsteemi ja puhastab nahka.
Tammeviht – mõjub tasakaalustavalt ja stressi maandvalt ning aitab kõrge vererõhu korral. Lisaks parandab und ja tuju ning turgutab südant. Tammelehtedes leiduv tanniin leevendab liigesehaigusi.
Pärnaviht – ergutab neerude tööd ja on bakterivastane. Lisaks leevendab peavalu, podagrat ja aitab külmetusest taastuda.
Pihlakaviht – puhastab leiliruumi õhku ning tugevdab närvisüsteemi. Kohevust saab vihale lisada paju- ja kaseokstega. Uskumuse kohaselt saab pihlakavihaga laval olles eemale vihtuda kõik halva.
Saareviht – saare lehtedes on palju eeterlikke õlisid, karotiini ja askorbiinhapet, mistõttu omab saareviht põletikuvastat toimet ning on hea reuma ja radikuliidi puhul.
Kadakaviht – ergutab naha vereringet ning selle lõhn mõjub hästi hingamisteedele. Kadakas eraldab fütontsiide, mis vähendavad allergiat ja radikuliiti. Värsket kadakavihta saab teha aastaringselt.
Vahtraviht – toniseerib ja puhastab nahka ning on antiseptiline, sest vaher sisaldab alkoloide ja askorbiinhapet.
Hariliku puju viht – on tuntud haavade ja roosi tohterdajana.
Sireliviht – on palavikku alandav, antimikroobne, ning rahustava ja valuvaigistava toimega.
Sarapuuoksad – lisatakse kaseokstest vihale, kui soovitakse vaimujõudu virgutada või nahahaigusi peletada.
Sageli lisatakse vihtadele raviomadustega taimi ja ürte – näiteks münt, pune, meliss, rosmariin, mustsõstar, kirss, põdrakanep, raudrohi, humal, köömen jpm
Saunakirjandus
Juba möödunud sajandi algul ilmus rahvaluule professori Matthias Johann Eiseni sulest raamat “Über Badestube und Quästen”. 1933. aastal ilmus eesti keeles raamatu ümbertrükk, mis kandis pealkirja “Saun ja vihtlemine“. Raamatus annab oma aja tunnustatud folklorist põhjaliku ülevaate vanade eestlaste saunakommetest ja uskumustest, saunaahju tegemise näpunäideteni.
Tänapäevasemat saunakirjandust saad leida https://vaimuvara.ee/?s=saun&post_type=product
