Lehekülg 7 – Vaimuvara

Postitatud 6. jaan. 202326. mai 2025 kirjutas Maris Adamson

Kui mõrv sai teoks

Kui mõrv sai teoks

Kuritegevus on sama vana kui inimkond ning lood kuritegevusest on inimesi alati paelunud. Kuid krimiromaan on suhteliselt noor žanr, mille algus ulatub 19. sajandisse. Muidugi oli ka enne seda kirjanduses mõrvu, seda juba Kaini ja Aabeli loost saadik. Kriminaalseid jooni võib leida antiikkirjandusest, näiteks Sophoklese „Kuningas Oidipuses“. Friedrich Schiller (1759–1805) tegi uusajal katseid kriminaalasja objektiivselt kirjeldada

Esimeseks tänapäevaseks kriminaaljutuks peetakse Edgar Allan Poe teost “Mõrvad Rue Morgue’il” (1841). Edgar Allan Poe (1809 – 1849) soovis end kirjanduslukku jäädvustada eelkõige poeedina. Juhtus aga nii, et ta jõudis lisaks luuletamisele panna aluse kaasaegsele krimikirjandusele. Tema juttudes “Mõrv Rue Morgue’il”, “Marie Roget’ mõistatus” ja “Näpatud kiri” astub lugeja ette erakordse tähelepanu- ja järeldamisvõimega Auguste Dupin. Kuigi Dupinist on ainult kolm lühikest novelli – kokku mitte üle 100 lehekülje – oli Poe mõju uue žanri arengule väga oluline: loogilise analüüsi kasutamine kuritegevuse uurimisel, andekas kangelane-uurija ja tema vastandina mitte nii särav kaaslane, kes jutustab loo.

Esimene kriminaalromaaniks peetakse Wilkie Collinsi (1824-1889) “Kuukivi” (1868). Romaani telje moodustab Indiast toodud haruldase teemandi saatus.

Siit alates leiame kirjandusest arvukalt tuntud detektiive. Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autor on Arthur Conan Doyle’i (1859–1930) lõi kuulsad Scherlock Holmes ja doktor Watson. 1886. aastal visandas Doyle oma lõbuks ja palgatöö lisaks ühe loo, milles tegutses ratsionaalselt töötav detektiiv Sherrinford Holmes, aasta hiljem ilmus esimene romaan, kus peategelase nimi on juba Sherlock Holmes. Detektiiv Sherlock Holmes on peategelane 60 kriminaalloos. Tema detektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal.

Gilbert Keith Chesterton (1874 – 1936) oli mitmekülgne kirjamees (ajakirjanik, poeet, kirjanduskriitik, teoloog) Chesterton on õigeusklik kristlane, kes oli alati valmis võitlema katoliikluse dogmade eest. Teda mäletatakse detektiivkirjanduses tema loodud kuju – külapreester isa Brown läbi, kes oli uudne kirjanduses kasutatud asjaarmastajatest detektiivide seas.

Detektiivilugude kuninganna Agatha Christie (1891–1976) mõtles välja unustamatu Belgia detektiivi Hercule Poirot’ ja terase St. Mary Meadi vanadaami miss Marple’i, kes lugejat tänaseni endiselt köidavad. Christie kirjutas üle 70 detektiiviloo ja kui ta 1976. aastal suri, oli temast saanud kõigi aegade enimmüüdud inglise kirjanik.

Belgia päritolu Georges Simenon (1903–1989) aga oli veelgi produktiivsem. Ta kirjutas üle 425 raamatu, mida on maailmas müüdud rohkem kui 600 miljonit eksemplari. Simenonile tõi kuulsuse detektiiv Maigret, kes astus lugeja ette esimeses Simenoni enda nime all ilmunud romaanis “Peeter Lätlane”, kus üheks oluliseks tegelaseks on ka eestlane.

Rex Stout (1886 – 1975) pidas hulka erinevaid ameteid: raamatupidaja, giid, raamatukaupluse müüja, tallipoiss. Kirjanikukarjääri alustas ta psühholoogiliste romaanidega, mida küll kiitsid kriitikud, kuid mis ei levinud lugejaskonna hulgas. 48-aastaselt kirjutas ta oma esimese kriminaalromaani ja siis tuli ka populaarsus. Ligi poolesajas tema kirjutatud raamatus tegutseb detektiivipaar Nero Wolfe ja Archie Goodwin.

Erle Stanley Gardner (1889 – 1970) töötas enne kirjanikukarjääri paarkümmend aastat advokaadina. Gardneri 146-st raamatust moodustab ligi poole nutika ja tegusa advokaat Perry Masoni poolt lahendatavate juhtumite sari, selgelt äratuntavaks on Masoni raamatute pealkiri, mis algab alati “The Case of …” (“… juhtum”). Gardner on kirjutanud ka raamatuid arheoloogiast ja kriminalistikast.

Krimiromaan oli algselt mõistatuseromaan ja oma olemuselt dualistlik. Esimene, kuriteo lugu on lõppenud enne, kui algab teine – juurdluse lugu. Lugeja püüab koos peategelasega välja mõelda: Kes on mõrvar? Miks ta seda tegi? Millal jõuab peategelane kurteo sooritanu jälile? Žanri üks kindlaid reegleid on detektiivi puutumatus. Romaan on pühendatud aeglasele teadasaamisele: kontrollitakse üle iga tõend ja iga jälg üksteise järel. Krimikirjanik palub lugejale võimaluse mõistatuse lahendamisel osaleda ja just see meid köidabki.

Hiljem tekib psühholoogiline krimiromaan, kus puudub jutustamishetkele eelnev kuritegu. Romaan kirjeldab nii kuriteo eellugu ja ettevalmistust kui ka tegevuskäiku, kurjategija on tavaliselt teada. Mõrvajuhtumite avastamine ja lahendamine asendatakse mõrvajuhtumi psühholoogiliste uuringutega. Tundub, et mõrvar väldib avastamist ja karistamist, kuritegu jääb ilmselt karistamata. Kõik on võimalik ja detektiiv riskib oma tervise või isegi oma eluga. Kuid tänu üllatavale pöördele, enamasti juhuste kokkulangevuse tõttu, taastub hea ja kurja suhe ning õiglus

Üheks eraldi žanriks on kahtlusaluse detektiivi lugu. Sel juhul toimub kuritegu esimestel lehekülgedel ja politsei kahtlus langeb peategelasele. Tõestamaks oma süütust, peab see tegelane ise tõelise süüdlase leidma, isegi kui ta seda tehes eluga riskib. Võib öelda, et sel juhul on tegelane ühekorraga detektiiv, kahtlusalune (politsei silmis) ja ohver (potentsiaalne, tegelike mõrtsukate jaoks).

Krimikirjanduse hiljutised žanrilaiendid asuvad peamiselt patoloogia (Howard Haynes „Ürginstinkt“), kohtumeditsiin (doktor Temperance Brennan), psühholoogia (Adolf Muschg “Albisseri motiiv”) ja teiste teaduste uurimisvaldkonnas. Lisanduvad ka lood detektiivist, kes on sõltumatu, alistamatu, küüniline keset enamasti korrumpeerunud keskkonda. Ta võitleb alkoholiga omal moel, relvad ja surm on ta ameti tööriistad.

1928. aastal on ameerika kriitiku ja detektiivromaanide autori S. S. Van Dieni poolt kirja pandud “20 nõuannet kriminaalromaanide kirjutajale”. Ta paneb paika, et krimiromaanis peab olema vähemalt üks ohver (laip), vähemalt üks detektiiv ja vähemalt üks kahtlusalune. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija. Romaanis ei tohi olla armastust või see ei tohi loona domineerida. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon (mitte toatüdruk või uksehoidja) ja ta peab olema üks peategelastest. Kõigele peab leiduma mõistuspärane seletus, ei mingit müstikat ega fantaasiat. Kriminaalromaanis pole kohta kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi.

Tegelikult vaadatakse nendele reeglitele sageli läbi sõrmede. 1942. aastal kirjutas Raymond Queneau’ ideaalse detektiiviloo “Pierrot mon ami” , kus mitte ainult kurjategija ei jää avastamata, vaid keegi ei tea, kas mõrv üldse toimus ja kes on detektiiv. Prantsuse nouveau romaani rajaja Alain Robbe-Grillet´ teoses “Kummid” (1953), uurib detektiiv Wallas mõrva, mida pole veel sooritatud ja kui see lõpuks sooritatakse, osutub mõrvariks detektiiv Wallas ise.

Algselt peeti krimikirjandust triviaalseks kirjanduseks, mida kirjandusmaailmas alahinnati. Vahepeal on detektiivromaanist saanud tunnustatud kirjandusžanr, mille eest jagatakse arvukalt kirjandusauhindu. Ameerikas on nendeks Edgar Allan Poe auhind, Shamuse auhind ja Anthony auhind, Suurbritannias CWA Dagger Awards, Prantsusmaal Grand prix de littérature policière, Saksamaal Saksa krimipreemia ja Glauser, Skandinaavias Glasnyckel (rootsi klaasvõtme jaoks), Austraalias Ned Kelly auhind. Hinnanguliselt kuulub täna ilukirjanduse kategoorias kriminaalromaanide osakaal ligi 25 protsenti kirjandusest.

Postitatud 19. dets. 202226. mai 2025 kirjutas Maris Adamson

Inglid ja deemonid

Inglid ja deemonid

Kõigist taevastest olenditest on kaitseinglite kõrval just peainglid kõige rohkem seotud Maa ja selle elanikega. Sõna “peaingel” on pärit kreekakeelsest sõnast archi, mis tähendab “esimene või peamine”, ning angelos, mis tähendab “Jumala sõnumitooja”. Niisiis on peainglid Jumala peamised sõnumitoojad. Täpne peainglite arv sõltub usundisüsteemist või spirituaalsest tekstist.

Piiblis on nimepidi nimetatud vaid kaht peainglit: Miikaeli ja Gabrieli. Seitsme peaingli täielik loend pärineb 5. sajandist.

Miikael – nimi tähendab “see, kes on Jumal” või “see, kes näeb välja nagu Jumal”. Ta on peaingel, kes võtab hirmu Maalt ja selle elanikelt. Ta on politseinike patroon, annab meile julgust ja jõudu järgida oma tõde ning täita oma jumalikku missiooni. Kutsu Miikaeli, kui kardad või oled mures oma isikliku turvalisuse pärast, oma taevase ülesande pärast või teed parajasti elus vajalikke muutusi. Sa võid teda kutsuda ka siis, kui sul tuleb lahendada probleeme seoses mehaanika või elektriga. Lisaks sellele võib Miikael aidata sul meelde tuletada oma elu eesmärki ning anda sulle julgust seda saavutada.

Gabriel – nimi tähendab “Jumal on mu vägi”. Vararenessansi maalidel kujutatakse teda naisena, ent hilisemad kirjapanekud viitavad talle kui mehele (võib-olla põhjusel, et Nikaia kirikukogus palju käsikirju muudeti). Ta on sõnumitooja, kes aitab kõiki maapealseid sõnumitoojaid, nagu kirjanikke, õpetajaid ja ajakirjanikke. Kutsu Gabriel, et saada üle hirmust või vabaneda edasilükkamissoovist mis tahes puhul, kui see on seotud suhtlemise või lapse eostamise, adopteerimise, raseduse ja varajase lapsepõlvega.

Rafael – nimi tähendab “Jumal ravib” ja ta vastutab füüsilise tervenemise eest. Ta aitab kõiki, kes on pühendunud tervise tagamisele; see hõlmab ka neid, kes selle valdkonnaga veel ei tegele. Kutsu Rafael, et ta aitaks ravida vigastusi või haigusi, mis on sul endal või teistel (kaasa arvatud loomadel). Palu teda aidata tervendamisel, hariduses, ravimisel. Lisaks sellele aitab peaingel Rafael reisijaid, niisiis palu, et ta kindlustaks sulle harmoonilise ja turvalise reisi.

Uriel– nimi tähendab “Jumal on valgus”. Ta on meessoost. See taevane olend heidab valgust murettekitavale olukorrale ning aitab näha probleemi lahendust. Kutsu Urieli, kui satud raskesse olukorda ning pead mõtlema selgelt ja leidma vastuseid. Uriel aitab ka õppureid ja neid, kellel läheb vaja intellektuaalset abi.

Chamuel – nimi tähendab “see, kes näeb Jumalat”. Ta aitab meil ära tunda elu pöördepunkte. Meessoost. Kutsu Chamueli, kui soovid leida uut huviala, uusi sõpru, uut tööd või kadunud eset.

Jophiel – nimi tähendab “Jumala ilu”. Naissoost. Ta on kunstnike patroon ja aitab meil näha ning hoida ilu. Kutsu teda, enne kui alustad kunstiprojekti. Kuna Jofiel on seotud planeedi kaunistamisega ja puhastab seda rämpsust, võid paluda ta abi ka selle olulise missiooni täitmisel. Vahel nimetatkse Jofieli feng shui ingliks, sest ta aitab sul liigsed asjad välja visata oma kodust, kontorist või isegi elust.

Zadkiel – nimi tähendab “Jumala õiglust”. Meessoost. Teda peetakse hea mälu ingliks ja nagu Uriel aitab ta õppureid. Kutsu Zadkieli abiks, kui tahad midagi meelde tuletada, kaasa arvatud oma jumalikku loomust.

Langenud ingel on kristlikus traditsioonis taevast pagendatud ingel, kes hakkas vastu Jumalale. Paljudest langenud inglitest olevat saanud deemonid. Kristlikus demonoloogias tuntakse suurt hulka langenud ingleid.

Deemonite koduks peeti metsikut loodust, nende põhjustatuks mitmesuguseid õnnetusi. Usuti, et nad võivad esile kutsuda haigusi ja hullumeelsust. Eriti ohtlikud olid deemonid öösiti – enne hommikust kukelaulu kardeti väljas viibida ja võõraid kõnetada. Kriitiliseks ajaks peeti neljapäeva ja laupäeva (sabati) ööd.

Kui minna erinevate mütoloogiate ja religioonide üksikasjadesse, võib deemonite loend sisaldada rohkem kui tuhat nime ega piirdu sellega. Esineb jaotust vastavalt pahedele – seitsme surmapatu järgi. Renessansiperioodil jaotati deemoneid antiikmütoloogia põhjal saatüriteks, faunideks, nümfideks jne.

Azazel on üks esimestest langenud inglitest, kes ei kartnud jumalat ega täitnud tema tahet. Sellepärast pidi peaingel Rafael ta Jumala käsul ära tapma. Seda käsku oli võimatu täita, kuna keegi polnud Azazelist tugevam. Seega käskis jumal Azazelil tiivad ära raiuda ning saata ta põrgusse. Azazeliga seostatakse ühte vanimat rituaali – patuoina oma. Selle rituaali käigus valiti välja üks oinas ning pandi selle looma peale kõik inimeste patud. Pärast seda viidi see oinas kõrbesse, kuhu oli legendi järgi kettidega seotud Azazel ning jäeti oinas sinna.

Lucifer on kristlikus mütoloogias Jumala vastand. Luciferi peetakse ka Saatana nimeks. Luciferi on peetud peaingliks, kes alustas mässu jumala vastu. Ta hakkas ihaldama seda, et Jumala asemel kummardataks hoopis teda, kuigi sellist austust väärib üksnes Looja. Nii toimides tegi ta endast ise „Saatana”. See sõna tähendab algkeeles „vastupanijat”.

Mammon – teda nimetatakse ka “kuradi pojaks”, keda iseloomustab peamiselt materialism ja ahnus. Teda austavad kõik need, kes tunnevad nõrkust rikkuse suhtes. Piibli kohaselt on Mammon võimeline nõrgestama inimeste tahet ahnuse pärast.

Lilith – Juudi rahvaluule järgi on Lilith Aadama esimese naise nimi. Kui ta lahkus, sai temast Saatana armuke. Hiljem muutuks Lilithiks deemoniks, kellel oli võime röövida lapsi ja saada ka meheks, et meelitada inimesi kurjale teele.

Leviathan (kasutatud ka nimekujusid Leviaatan, Leviatan) on Vanas Testamendis ja Talmudis hiiglaslik merekoletis (kujutatud krokodilli, mao ja draakonina), kes kehastab kaost ja jumalavastast jõudu. Samalaadset mandrikoletist nimetatakse Behemothiks (eesti Piiblis ka Peemot)

Asmodeus on liiderlikkuse deemon. Ta on tuntud ka võrgutajana . Temast kirjutatakse hilises juutide kirjanduses. Ta tapab armukadeduse tõttu Saara seitse meest. Talmudis on taeda nimetatud deemonite keisriks ehk Saatanaks, kes ajas välja Saalomoni oma keisririigist. Kui Asmodeus tuli oma ohvri järgi, oli ta nägu kaetud looma maskiga.

Kuidas end deemonite eest kaitsta? Piibel vastab seellele nii: „Alistuge Jumalale. Ent Kuradile seiske vastu, siis ta põgeneb teie juurest” (Jaakobuse 4:7).

Postitatud 5. dets. 202226. mai 2025 kirjutas Maris Adamson

Ma tulen taevast ülevalt

Ma tulen taevast ülevalt

Tihti seostatakse jõuludega ingleid, neid mainivad mitmed kristlikud jõululaulud ning jõulupuu kaunistuseks kasutatakse inglikujulisi ehteid. Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis. Nende nimetus tuleneb ladina ja kreeka keelest ja tähendab sõnumitoojat. Nendele viidatakse kui pühadele olenditele ja ka hingedele.

Jeesuse sündimise loos rääkis ingel Maarjale, et Maarjast saab Jumala poja ema. Issanda ingel rääkis Joosepile unes, et Maarja on Pühast Vaimust viljastatud ning lapseks peab saama Jeesus. Samuti rääkis ingel karjustele, et Messias on Petlemmas sündinud.

Kes on inglid? Piiblis, Pauluse kirjas heebrealastele 1:14 öeldakse: “Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste?”

Kui palju ingleid on olemas? Piiblis, Johannese ilmutuse 5:11 on kirjas nii: “Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält trooni ja olevuste ja vanemate ümber, ning nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat.”

Angeloloogia on õpetus inglitest ja nende taevasest hierarhiast (inglikooridest). Ta käsitleb inglite olemasolu ja päritolu, olemust ja arvukust ning püüab luua süsteemi. See on traditsiooniliselt teoloogilise dogmaatika alamvaldkond.

Tänapäevases traditsioonis tuntud inglid pärinevad Vanast Testamendist, kuhu nad jõudsid ilmselt Mesopotaamia mütoloogia eeskujul. Vana Testamendi vanemais kihistustes on inglid jumala käskjalad, kes liiguvad maa ja taeva vahet redeli abil. Uuemates Vana Testamendi tekstides on neil aga juba tiivad, nad tegutsevad valvurite, jumala viha ja soosingu edastajate ning Uues Testamendis ka inimeste kaitsjatena. Inglite põhiline roll Uues Testamendis on välja toodud kui Jumala saadikutena, ilmutuste toojatena ja Jeesuse abistajatena. Inglid tähistavad Jeesuse maise elu algust ja lõppu. Ajal, mil ta tuleb taevast alla (Kristuse sünd) ning kui ta taevasse tagasi läheb (ülestõusmine ja taevaminek), on kohal inglid.

Alates 2.-4. sajandist kujutati kristlikke ingleid noormeestena. Renessansist alates kujutatakse ingleid ka naistena. Neid on kujutatud rõivastatuna valgetesse rüüdesse ja valgust kiirgamas. Samuti kiirgavad nad oma olemuse järgi Jumala hiilgust ja ülistavad teda.

Tänapäeval on inglimütoloogia levinud ka mõnes mittekristlikus või kristlusega vaid osaliselt kattuvas new age’i harus. Selliste hulka kuulub nt ingliteraapia. Levinud on uskumine kaitseinglitesse. Inglikaardid on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes otsivad vastuseid oma küsimustele. Küsimused võivad olla keerulisematest keerulisemad, kui ka väga lihtsad. Vastused leiab alati. Inglid saadavad sulle ülevalt poolt ka märke, nagu näiteks sulgi, münte, vikerkaari, laule, linde ja liblikaid. Kui sa näed või kuuled mõnd meie saadetud märki, tunnetad sa sügaval sisimas, et see on sõnum meilt … usalda seda tunnet, sest sa ei eksi! Sageli saadavad inglid teile sõnumeid ka numbrite vahendusel.

Doreen Virtue (sünd. 1958) on üks tuntumaid USA meediumist psühhoterapeute, kes vahendas inimestele inglte maailma. Ta omab filosoofiadoktori kraadi psühholoogias. Virtue tegutses 20 aasta jooksul New Age’i õpetajana. Ta on ülipopulaarsete bestsellerite “Inglite sõnumid” (“Messages from Your Angels”) ja “Inglitega ravimine” (“Angel Medicine”) autor. 2017. aastal pöördus ta ristiusku pärast seda, kui väitis, et Jeesus ilmutas end talle nägemuses. Olles omandanud piibli- ja teoloogiauuringute magistrikraadi, ütleb Virtue lahti oma varasematest õppetusest ja pühendab end kristlusele. Ta usub endiselt inglitesse. Inglid, kelle Jumal meile saadab, on nii armastavad ja puhtad. Nad on sõnumitoojad ja lohutajad. Täna Virtue ei püüa enam tuleviku ennustamiseks inglitega koostööd teha. Nüüd ta ei muretse tuleviku pärast.

Postitatud 25. nov. 202226. mai 2025 kirjutas Maris Adamson

Mees, kes astub Kristusele kannale.

Osho - mees, kes astub Kristusele kannale

Ei kunagi sündinud

Ei kunagi surnud

Viibis planeedil Maa vahemikus 11. detsember 1931 – 19. jaanuar 1990

20. sajandi üks tuntumaid ja väljakutsuvamaid vaimseid õpetajaid on Osho, kes suutis Ida ja Lääne religioossust ning vaimseid distsipliine ühendada ning tuua neisse uut hingamist.

Suurbritaannia “Times” kirjutas, et Osho on Jeesuse Kristuse järgselt teisel kohal ülemaailmse mõjukuse poolest

Osho puhul tuleb silmas pidada, et ta ei sündinud kindlasse religioossesse ja sellest tulenevasse teoloogiliste vaadete traditsiooni. Nii on teda alates noorusest saatnud mitmed vaated paljudest traditsioonidest ja tema enda tõlgendused budismile, hinduismile, islamile ja kristlusele. Osho ideaaliks oli nn uus inimene. Tema uus inimene on seesama ammune vana, algne, puhas, rikkumatu inimene, kes on aga enda unustatud ja mattunud ego kihtide alla.

Osho õpetuse põhiidee on julgustada inimest olema see, kes ta on. Vaid hirmunud inimene on manipuleeritav teiste poolt. Seepärast on ühiskonnal vaja inimesi, kes ei julge iseseisvalt tegutseda ja mõelda. Ühiskond toodab võistlevaid, hirmunud, allaheitlikke kummardajaid, kes on valmis minema massidega kaasa ilma, et nad üldse kaalutleksid või kahtleksid.

Mees, keda maailm tunneb Osho nime all on filosoofiaprofessor Chandra Mohan Jain (1931-1990). Kuigi Osho ise oli akadeemilise haridusega filosoof, on tema vaadete esitused kaugel akadeemilisusest ning sageli vürtsitatud naljade, paradokside ja vastuoludega. Akadeemilise karjääri kõrval rändab Osho järgmise üheksa aasta kestel mööda Indiat, kogudes oma esinemistega tohutul hulgal kuulajaid. 1966. aastal loobub ta akadeemilisest karjäärist, kuid jätkab avalike loengute pidamist. Tema auditoorium ulatub neil esinemistel kuni 50 000 inimeseni. Aastad 1970–1974 veedab Osho Mumbais. Ta peab loenguid ja korraldab meditatsioonilaagreid. Mumbai kliima pole Osho tervisele hea. Nii lahkub ta linnast ja elab aastatel 1974–1981 Jabalpuris Pune eraklas. 1981. aastal lõpetab Osho ligi 15 aastat kestnud loengute pidamise. Järgneb kolm ja pool aastat kestnud vaikuse periood, mil ta suhtleb vaid kõige lähemate järgijate ja abilistega, keeldudes avalikest loengutest ja intervjuudest. Suurenevad ka vastuolud Osho ja India võimude vahel. Järgijad ostavad talle USA-sse Oregoni hiiglasliku rantšo, mis saab nimeks Rajneeshpuram. Osho elab seal koos oma 5000 ustava järgijaga. Osho saab USA-s süüdistuse immigratsiooniseaduste rikkumises. Talle mõistetakse 10 aastat vabadusekaotust tingimisi, lisaks trahv 400 000 dollarit ja väljasaatmine USA-st. Osho on paljudes maailma riikides persona non grata. USA kohtuvõimude otsusega algab Osho nn maailmarännak

Indias nimetati Oshot seksiguruks, USA-s teenis ta pilkenime Rolls-Royce’i guru (Osho abilised sõidavad ringi vaid Rolls-Royce’idega, mida loendatakse rantšos kokku 93).

Oma elu lõpus rajas Osho Indias Punes uue ashrami, Osho Rahvusvahelises Meditatsiooni keskuse, koha mida saavad külastada inimesed üle kogu maa, tegeledes seal isikliku arenguga, et siis naasta tagasi oma kodudesse.

Tänaseks on välja antud üle 700 Osho raamatu, väga paljudes erinevates keeltes. Kõik Osho kõned, mida ta oma eluajal pidas, said lindistatud, ning raamatud on maha kirjutatud neist lindistustest. Osho tähtsus seisneb ka selles, et ta on toonud aegade tolmust välja üle 100 iidse tehnika, mida muistsed valgustunud on maailma jaoks loonud.

Postitatud 18. nov. 202226. mai 2025 kirjutas Maris Adamson

New Age ja uus vaimsus Eestis

New Age ja uus vaimsus Eestis

Alates 1970. aastatest levib läänemaailmas liikumine New Age. Nimetus “New Age” ehk “uus ajastu” on viide “Veevalaja ajastu” saabumisele, mil astroloogiline kevadpunkt liigub Veevalaja märki ning see toob kaasa inimkonna üldise vennastumiseni. New Age’i uskumuste hulka kuuluvad uskumused reinkarnatsiooni, astroloogiasse, selgeltnägijasse ja vaimse energia olemasolusse füüsilistes objektides nagu mäed või puud.

Ehkki New Age sisaldab väga palju mitmesuguseid uskumusi, ei pea nende järgijad ise endid enamasti usklikeks ega religioosseteks, vaid pigem vaimseteks ehk spirituaalseteks.

New Age’i liikumine apelleerib inimeste tunnetele, pannes nad arvama, et nad on sarnased Jumalale ja saavad oma isiku kaudu oma elu paremaks muuta. Mitmete traditsioonide müstikast laenatud osi sünteesivad ja tõlgendavad omamoodi New Age’i vaimsed juhid Rhonda Byrne, Linda Goodman jpt.

Eestisse jõudsid paljud nendest ideedest koos hipiliikumise, muusika ja omakirjastuslike väljaannetega. Mõjukad olid mitmed vaimsed õpetajad – Gunnar Aarma, Tunne Kelam, Tõnis Vint, Leonhard Lapin, Linnart Mäll, Ingvar Luhaäär, Jüri Lina, Vello Väärtnõu jt, samuti sensitiivid ehk nõiad – Äksi nõid, Vigala Sass, Kaika Laine jt. Omakirjastuslikul teel levisid laialdaselt Carlos Castaneda, Erich Frommi raamatute tõlked, Uku Masingu, Gunnar Aarma teosed, samuti idamaiseid tekste (Daodejing, I Ching, Hindamatu pärlikee, Anangaranga, Tooma evangeelium jmt). Tunti huvi ufoloogia, püramidoloogia, vaimudega suhtlemise, veganluse, tantra, šamanismi vastu. Kogu sellealane tegevus pidi kuni 80. aastate lõpuni olema poolsalajane, kuna võimud seda ei soosinud.

New Age’i ideoloogiatest ja esoteeriliste-okultistlike mõtteviiside levikust aastatel 1918–1940 on Eestis välja kujunenud Uue vaimsuse liikumine. Kuna taoliste õpetuste järgimine ei eelda püsivat kuulumist mingisse kogudusse või isegi mitteformaalsesse gruppi ning õpetused ise hõlmavad väga erinevaid valdkondi, on uut vaimsust väga keeruline määratleda. Uue vaimsuse aines pärineb alternatiivmeditsiinist ja psühholoogiast, idamaistest usunditest (hinduismist, budismist, vähemal määral taoismist), teadusest ja ulmest, loodusrahvaste traditsioonidest ja ökoliikumisest ning esoteerikast ja okultismist. Korraldatakse laagreid, töötubasid, loenguid, seminare, kursusi, filmiõhtuid jms. Sellised liikumised toetuvad mitmetele ühiskonnas aktsepteeritud väärtustele, nagu pluralism, inimeste vaba valik ja areng.

Uue vaimsuse põhimõtte järgi vaimsest enesearengust kogeb iga inimene vaimset evolutsiooniprotsessi ning liigub arengu madalamatelt astmetelt kõrgematele läbi arvukate elude sellel planeedil või lõpututes teistes dimensioonides. Usutakse, et iga inimene loob endale ise arengukeskkonna eeskätt oma mõtete, sõnade ja tegude, aga lisaks ka eelmiste elude pärandiga.

Esoteerilised teemade uue tulemise Eestis tõid endaga kaasa kaks meediasündmust: raadiosaade “Hallo, Kosmos!”, mis oli Raadio 2 eetris aastatel 2010–2017, Õhtulehe vestlussaade „Puuduta mind“, „tervikliku inimese enesearengu teabeportaali“ Alkeemia.ee loomine ja selle muutumine Delfi.ee üheks teemaveebiks ning ligi kümne aasta eest alanud “Selgeltnägijate tuleproov”, mis oli küll algselt briti formaat, aga sai eriti populaarseks Venemaal. Samuti mõjutavad inimesi nõiduse- ja vampiiriteemalised filmid, ka heavy metal muusikast võib leida deemonlikke teemasid. Eestlaste esoteerika- ja eneseabikirjanduse tarbimine on maailmas erakordselt suuremahuline.

Statistikaameti 2021. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%.

Samas on allikaid, mis väidavad, et 2015. aastal uskus, et inimese iseloomu ja saatust mõjutab tähtede ja planeetide seis tema sünnihetkel, 50% eestlastest. 54% uskus, et teatud märgid ja ended võivad elu pöördelisi sündmusi ette ennustada, ning 40%, et teatud maagiliste toimingute või rituaalidega on võimalik mõjutada sündmuste käiku ja teisi inimesi. 26% eestlastest omas talismani või muud tähenduslikku eset, mis teda kaitses. Seda, et mõnel inimesel on võime tulevasi sündmusi ette näha, uskus 81%