Silt: Metamorphoses

Postitatud kirjutas

Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt

Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt

Ethelbert Talbot 1906. a

Selle mõtte formuleeris nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin 1908. aasta Londoni olümpiamängudel ja sellest sai olümpiaprintsiip, mille taga on väga selge filosoofia. Coubertin sõnastas mõtte inspireerituna anglikaani piiskopi Ethelbert Talboti jutlusest, kus öeldi, et: „Elus pole tähtis mitte võit, vaid hea võitlus; mitte edu, vaid pingutus; mitte võitmine, vaid hästi võideldud võistlus.“

Mõttekäiku seostatakse ka Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosega “Metamorphoses”, mis sisaldab lugusid vanakreeka mütoloogiast. Ovidius näitab ikka ja jälle, et võit ei ole alati kõige olulisem väärtus – sageli on tähtsam teekond, osalus, iseloom, julgus või muutus, mis inimesega toimub.

Phaethon tahab võita võidusõidu päikesevankril, tõestamaks, et ta on päikesejumala poeg. Kuid ta ei ole selleks piisavalt valmistunud. Tema võiduiha lõpeb katastroofiga. Et päästa maailma täielikust hävingust, lööb Zeus Phaethoni välguga. Ovidius näitab, et võidu nimel riskimine ei ole voorus. Tähtsam oleks olnud mõistlikkus, enesetunnetus ja oma piiride tunnistamine
 
Atalanta on erakordselt kiire naine, kes võidab kõik mehed jooksus. Ta lubab abielluda mehega, kes suudab teda võidujooksus edestada. Kaotaja karistuseks on surm. Hippomenes võidab teda kavalusega – ta kasutab Aphroditelt saadud kolme kuldõuna Atlanta eksitamiseks ja aeglustamiseks. Kuid see võit ei too õnne – hoopis needuse, Aphrodite muudab nad karistuseks tänamatuse eest lõvideks. Ovidius vihjab, et võit, mis saavutatakse iga hinna eest, ei ole tõeline võit. Võit on sageli petlik, lühiajaline või isegi hukutav.
Pidagem siis olümpiaprinsiipi ja Ovidiuse mõtteid meeles olümpiasportlaste hindamisel ja arvustamisel!

Pierre de Coubertin (1863–1937) oli pärit Prantsuse aristokraatiast, tema kirg oli haridus. Nooruses veendus ta, et Prantsuse koolid vajavad uuendamist – eriti kehalise kasvatuse osas. Ta imetles Inglismaa koolisüsteemi, kus sport oli osa iseloomu kasvatamisest. 1889. aasta Pariisi maailmanäitusel korraldas Coubertin maailma esimese kehalise kasvatuse kongressi. See tõi kokku õpetajaid, poliitikuid ja spordijuhte üle maailma ning pani aluse tema rahvusvahelisele mõjule. Coubertin mõistis, et sport võib olla rahvusvaheline ühendaja. Tema suur idee oli taasluua olümpiamängud, mis ühendaksid rahvaid rahumeelses võistluses. Coubertin esitas oma ettepaneku 23. juunil 1894 Sorbonne’i ülikoolis toimunud kongressil. See hetk tähistas kaasaegsete olümpiamängude sündi. Otsustati , et esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimuvad Ateenas Kreekas ja olümpiamänge hakatakse korraldama iga nelja aasta järel. Sama kongressi tulemusena loodi Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Coubertinist sai selle üks võtmeisikuid ja hiljem teine president, kes juhtis ROK-i 30 aastat (1896–1925)

Tutvu ka meie olümpiaraamatutega!